Kasutaja arutelu:ASihv/Viirsavi
Kena, et artiklis on illustratsioonid ja seos Eestiga. Kogu artikkel ei keskendu aga viirsavile, nii et sellest tekstist jagub kolme artiklisse.
Struktuurist. 2. ptk võiks olla lihtsalt „Teke“ ja 5.1. „Levik“. Loobuge 3. ptk-st ja liitke selle sisu olemasoleva „Varvokronoloogia“ artikliga. Mainige nt „Viirsavi“ sissejuhatuses või „Varvi“ peatükis, et viirsavi varvipaksusi võrreldakse varvokronoloogia meetodiga. Loobuge ka 4. ptk-st ja tehke uus artikkel „Gerard De Geer“.
- Lisage linke: jääjärv, sete, mandriliustik, ilm, Gerard De Geer, kohanimed jne.
- Kuidas allika põhjal selline definitsioon tuli? „Settinud sete“ pole väga hea stiil, sõnastage ümber.
- kiht koosneb peeneteralisest > kiht peeneteralisest
- „varv" rootsikeelsest sõnast „hvarf“ > kas kursiivi või jutumärkidesse (mitte mõlemasse), kui jutumärkidesse, siis igal pool ühesugustesse, paksu kirja pole vaja
- mandriliustiku sulamine oli intensiivsem > mandriliustik sulas kiiremini
- Selle põhjuseks oli väiksem kogus sulavett ning jääga kaetud järvepind, mille tõttu olid rahulikud hüdrodünaamilised tingimused > Mille põhjuseks? Talvel oli vähem sulavett ja järvepind jääga kaetud, mistõttu... mida tähendab „rahulikud hüdrodünaamilised tingimused“?
- nimetused nn > nimetused
- paksused sõltuvad sellel ajal esinenud > paksus sõltub selle aja
- varvide erinevad värvid > varvide värvid
- eristada erinevaid kihte > kihte eristada
- Ülevooluvarvid > teksti sees ei kasutata paksu kirja
- viirsavil toimus erosioon > viirsavi erodeerus
- Uutes kihtides muutub terasuurus väiksemaks, kui liikuda maapinna suunast sügavamale > Mida sügavamal uus kiht asub, seda väiksem on seal tera
- erinevates osades > eri osades
- liustikuserva lähedamal settimine > liustikuservale lähemal settimine
- paksuste erinevused on suured, nende paksused suuresti kõiguvad ning suvekiht on märgatavalt paksem kui talvekiht > paksused on erinevad. Suvekiht on märgatavalt paksem kui talvekiht
- suvekihtide paksus ikka suurem võrreldes talvekihtidega > suvekihid samuti paksemad võrreldes talvekihtidega
- talvekihtide paksused suvekihtidest suuremaks > talvekihid suvekihtidest paksemaks
- nendest tulemustest koostada graafik > koostada graafik
- Graafikul olevad kõverad > Graafiku kõverad
- erinevaid läbilõikeid > eri läbilõikeid
- rohkemat, kui > koma pole
- 19.-20. sajandi Rootsi geoloog > Rootsi geoloog 19.–20. Sajandil
- ta oletas > oletas ta (või väitis?)
- sarnaselt puude aastarõngastele > sarnaselt millega?
- erinevad kliimatingimused > kliimatingimused
- Näiteks mida suurem on liustiku sulamine, seda rohkem on setteid ning seetõttu ka paksem varvikiht > Näiteks, mida rohkem sulab liustik, seda rohkem on setteid ja seda paksem varvikiht
- Geer’ist alates > Geeri järgi
- varvokronoloogia raja > trükiviga
- enamus > enamik
- mitmemeeriline > trükiviga
- Lääne-Eestis asuvate viirsavide > Lääne-Eesti viirsavide
- Eestis olevat viirsavi > Eesti viirsavi
- Eripiirkondades oleva > Eri piirkondade
- erinev, nii > koma pole
- Lääne-Eestis olev viirsavi > Lääne-Eesti viirsavi
- See on vihjeks > See vihjab
- 3-5 > „kuni“ tähenduses mõttekriips
- ööpäevased kihid > ööpäevade kihid
- selle teepikkus polnud piisavalt pikk, et tekiks kihtide diferentseerumine > tee polnud piisavalt pikk, et kihid diferentseeruksid
- erinevates läbilõigetes > eri läbilõigetes (pildi all)
Üldiselt hästi!
Annn (arutelu) 3. november 2016, kell 11:55 (EET)
Viimased nõuanded
- Mõiste tuleb linkida ainult esimesel mainimisel, mitte kogu tekstis.
- lähedamal > lähemal
- sete — savi > mõttekriips on liiga pikk: sete – savi
- oli vee liikumine väike > vesi liikus vähe
- väiksem on seal terasuurus > väiksem on seal tera
- laialdaselt – > loetelu järgneb koolonile: laialdaselt:
- PärnumaalP > trükiviga
- [[Haanja kõrgustik|Haanja] > link korda
- 3—5 > liiga pikk mõttekriips: 3–5
Siduge tekst olemasoleva „Viirsavi“ artikliga ja töö on arvestatud.
Parimat