Kasutaja arutelu:A. J. Üksleng/Aju tõrres

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tervist!

Teema on väga uhke ja minu arvates ka nii põnev kui ka üsna oluline. Tegu on siiski üsna levinud mõtteeksperimentidega ja seega igati kirjutamist väärt.

Praegune struktuur tundub mõistlik. Ehk võiks lisada ka teema, kus on välja toodud näited teema kajastusest näiteks filmis, kirjanduses ja mujal (nagu nt inglisekeelses vikipeediaartiklis). See annaks teemast ehk parema ülevaate, kuna antud stsenaariumit on üsna palju populaarkultuuris kajastatud. See annaks teemast ka parema ülevaate.

Oskarpost (arutelu) 17. oktoober 2016, kell 22:45 (EEST)[vasta]


Tere! Hea tähelepanek ning kaalusin seda isegi, aga paljudel neist juhtudest pole tegemist tingimata ajuga tõrres, vaid simuleeritud reaalsusega, mis sai mainitud sarnaste mõtteeksperimentide all. Seega kuuluvad need minu arvates hoopis sellesse artiklisse, kui see kunagi kirjutatakse. A. J. Üksleng (arutelu) 1. november 2016, kell 16:41 (EET)[vasta]

Tere!

Teema on väga huvitav ent kindlasti keeruline. Kui teema kirjutaja tunneb end mugavalt sel alal, siis ei tohiks vast probleemi olla. Käesoleva artikliga tuleneb kindlasti palju võõrsõnu, mille seletamine võib nõuda eraldi peatükki? (võin kindlasti eksida). Teemat oleks ka huvitav võib-olla siduda filmikultuuri ja muu populaarteaduslikuga.


Tere! Nagu hetkel olemas olevat materjali lugedes näha võid, ei tohiks võõrsõnad eriliseks murekohaks olla. Mis puutub filmide jms sidumisse, siis nagu kasutajaga Oskarpost sai arutatud, kuuluks enam-vähem kõik rakendused popkultuuris pigem simuleeritud reaalsuse idee alla. A. J. Üksleng (arutelu) 1. november 2016, kell 17:13 (EET)[vasta]

Tere! Viitamine on korrektselt vormistatud.

Õppeassistent[muuda lähteteksti]

Tere!

Tore, et olete andnud autorile soovitusi, millest ta võiks veel kirjutada. Lisada võiksite nt ka seda, kas Vikipeedias on mingit tahku uurimisest juba puudutatud, kas see võiks olla teema, mille kohta saaks kirjutada 6000-7000 tähemärgilise artikli või kuidas on märksõnadega (on need alateemadega seotud, on midagi puudu). Omalt poolt lisaksin, et sinu struktuur vastab pealkirjale ning senised alateemad annavad nähtusest ülevaate. Alguses võiksid tuua välja ka, mida aju tõrres tähendab, siis oleks lugejal kohe selge, millest on artiklis juttu. Märksõnad on alateemadega seotud ning viitavad, millest selles osas kirjutada kavatsed.

Jõudu ja edu!

Liinap (arutelu) 20. oktoober 2016, kell 11:15 (EEST)[vasta]

Tervist!

Miskipärast ei leidnud ma lauses "Esmakordselt postuleeris vaadiaju mõtteeksperimendi USA filosoof, Princetoni ülikooli õppejõud Gilbert Harman oma 1973. aastal avaldatud monograafias "Thought" ["Mõte"]." esinevat informatsiooni lause lõppu märgitud viitest. Ülejäänud algallikad tunduvad adekvaatselt kokku langevat sellega, mida väidetud ka kirjutatavas artiklis. Artiklis olevate viidete hulk tundub mulle mõistlik ning allikad tunduvad mulle usaldusväärsed. Viited tunduvad mulle tehniliselt korrektselt esitatud olevat ning artikli üldine tekst tundub asjalik.

Oskarpost (arutelu) 1. november 2016, kell 14:16 (EET)[vasta]


Tere! Tänan põhjaliku kontrolli ja tabava tähelepaneku eest! Viisin paranduse juba sisse (kuigi ma taipan, et blogi ei ole tavaliselt usaldusväärne allikas, ei leidnud ma mujalt piisavalt selgesõnalist viidet Harmani kui esmapostuleerija kohta ning kuna blogija on Penn State University filosoofiaõpilane, võib teda küsimuses vast autoriteetseks lugeda). A. J. Üksleng (arutelu) 1. november 2016, kell 17:08 (EET)[vasta]

Õppeassistent[muuda lähteteksti]

Tere!

Oled tublisti enda artiklit täiendanud. Sinu tekst on algallikatega seostatav ning enamik viiteid on kirjanduse nimekirjas korrektselt vormistatud. 8. viite puhul ei selgu, millistelt teose lehekülgedelt su info pärineb, samas 2. viites on sul lehekülje number selgelt välja toodud. Osad sinu viidetest paiknevad (nt osas "Päritolu ja sisu", "Seotud mõtteeksperimendid", vastuargumendid) refereeringu alguses, kuid viited paigutatakse refereeringu lõppu. Nt päritolu ja sisu osa 1. lõigus tundub praegu, et refereering käib ainult 1. lause kohta, kuna viited 1 ja 2 on selle lause lõpus. Samas refereerid Harmanit ka peale selle lõigu 1. lauset. Soovitan viitamise osas vaadata 3. õppetüki nt neljandat, kuuendat või kaheksandat näidet. Usaldusväärsete allikate otsimisel oled teinud head tööd!

Jõudu!

P.S Kõigile tagasisidestajatele! Pidage tagasiside andmise tähtajast kinni. See on selleks, et teksti autoril oleks aega teie soovitusi ja ettepanekuid analüüsida ning arvesse võtta.

Liinap (arutelu) 2. november 2016, kell 19:32 (EET)[vasta]

Õppeassistent[muuda lähteteksti]

Tere veelkord!

Kui tagasisidestate üksteise tekste, tehke seda uue teema alt ("Lisa teema") või kui muudate lähteteksti, siis kindlasti lisage oma allkiri (neli tildet), et oleks näha, kes on kommenteerinud ja millal. Kui allkirja või nime pole lisatud, on raske kindlaks teha, kes on kelle tekstile tagasisidet andnud. Püüdke olla tagasisides võimalikult põhjalikud. Ainult ühelauseline tagasiside ei ole teksti autorile abistav, kuna see ei vii tema teksti kuidagi edasi.

Liinap (arutelu) 2. november 2016, kell 23:33 (EET)[vasta]

Õppeassistent[muuda lähteteksti]

Tere!

Tagasisidestajad: kordan veelkord üle - tuleb tagasisidestada kõikide rühma liikmete tekste ning õigeaegselt! Lisaks autori artikli ülevaatamisele, jälgin ka tagasiside andmist. Tagasiside on mõeldud autori abistamiseks. Teie kommentaarid, arvamus võib autorile anda mõne uue lähenemisnurga või uusi mõtteid, samuti aidata märgata puudujääke. Autorile: tubli töö! On märgata, et oled oma artikli teksti infot juurde lisanud ning parandanud ka viitevigu. Vastuargumentide puhul paiknevad sul viited lõigu lõpus (nt selle osa 1. lõik). Kui on võimalik eristada, millist lõigu osa oled refereerinud 3. allikast ja millist 8. allikast, siis kindlasti erista need. Sama kehtib vastuargumentide osa kahe teise lõigu kohta. Muudes osades on arusaadav ning eristatav, mis on refereeringu aluseks. Võõrkeelsetest allikatest refereerimisel soovitan kindlasti jälgida, et annad infot edasi oma sõnadega. Sinu pealkirjad ja sisu on vastavuses ning struktuur moodustab terviku. Valitud pilt illustreerib teemat hästi ning toetab artikli lugemist.

Edu!

Liinap (arutelu) 10. november 2016, kell 00:21 (EET)[vasta]

Tere!

Kokkuvõte on minu arvates suurepärane. Määratlus on korrektselt vormistatud ning annab edasi vajaliku informatsiooni. Kokkuvõte tundub olevat õige pikkusega. Asjakohased on ka lisatud kategooriad. Linke on lisatud väga mõistlikus koguses ning lingid tunduvad töötavat. Võib-olla oleks ainult etem, kui sõnad nagu "superarvuti" ja "neuronid" oleks esitatud linkidena kohe artikli esimeses lõigus. See oleks ehk kasulik ka lugejale, kes ei kavatse artiklit pikemalt lugeda, vaid loeb ainult kokkuvõtet. 2001:7D0:884B:8A80:2077:23CA:7242:C08B 16. november 2016, kell 23:41 (EET)[vasta]

Õppeassistent[muuda lähteteksti]

Tere!

Oled kenasti artiklit täiendanud. Kokkuvõttes on sul nähtuse määratlus olemas, see on selge ning seletab nähtuse põhilise sisu lahti. Kokkuvõte võtab seni artiklis öeldu hästi kokku, kuid sul puuduvad seal viited. Kindlasti lisa need! Selle aluseks on ka teistest allikatest pärinev info. Sinu lisatud kategooriad sobivad, lingid töötavad ning on artikli teemaga seotud.

Kõike head!

Liinap (arutelu) 17. november 2016, kell 00:10 (EET)[vasta]

Tere!

Artiklis on erinevate osapoolte mõtteviisid ning argumendid esitatud objektiivselt. Infoesituse koha pealt ei mõista ma võib-olla vaid et miks on peatükk "Seotud mõtteeksperimendid" enne peatükki "Poolt- ja vastuargumendid". Mulle tundub loogilisem enne rääkida kõigest mis on seotud konkreetselt selle teemaga ehk lisada ka poolt- ja vastuargumendid ning pärast seda tutvustada teisi konkreetse mõtteeksperimendiga seotud eksperimente. Keelekasutus on minu arvates hea ning artikkel on kirjutatud neutraalses keeles. Laused on täpsed ning korrektselt vormistatud.

Oskarpost (arutelu) 23. november 2016, kell 23:10 (EET)[vasta]

Õppeassistent[muuda lähteteksti]

Tere!

Tore, et oled lisanud kokkuvõttesse viited. Tekst on sul sidus ja arusaadav. Mõned laused on üsna pikad, nt päritolu ja sisu osa lause ""Mõtte" sissejuhatuses sedastab Harman...". Soovitan sellised laused teha kaheks, kuna hetkel on nende mõtet raske jälgida. Nt jätta üheks lauseks ""Mõtte" sissejuhatuses sedastab Harman, et kuigi lugejale tundub ja näib, et ta on mingis kindlas olustikus ja loeb seda teost, sobivad ka muud hüpoteesid". Selles lauses soovitan ka eemaldada kas sõna tunduma või näima, kuna need tähendavad sama asja. Teine lause võiks alata sõnaga näiteks "Näiteks võis ta sattuda..." . Päritolu ja sisu osa 1. lõigu viimases lauses "...ning säilida pruukis vaid tema aju, millele esitatakse "linti" 20. sajandist" soovitan asendada sõna pruukima mõne muuga, kuna sellises tähenduses seda sõna ei kasutata. Parem on lihtsalt öelda "ning säilis vaid tema aju...". Keelekasutus on sul neutraalne.

Jõudu!

Liinap (arutelu) 24. november 2016, kell 00:07 (EET)[vasta]

Tere!

Muutsin vaid keelekasutust peatükis "Päritolu ja sisu" Kokkuvõtteks ütleksin, et artikli struktuur on ehitatud üles mõistlikult ning artikkel annab teemast ülevaate. Allikad on usaldusväärsed. Ma ei mõista küll täpselt mis allikast on pärit lause "Seda demonstreerib...". Kas allikatest 1 ja 8 nagu mainitud allpool järgmises alapeatükis, või mujalt. Muidu on viidatud korrektselt ja arusaadavalt

Oskarpost (arutelu) 1. detsember 2016, kell 00:03 (EET)[vasta]

Õppeassistent[muuda lähteteksti]

Tere!

Artikli struktuur ja teema on vastavuses. Kindlasti on tegemist tähelepanuväärse teemaga, mille kohta võiks eestikeelses Vikipeedias artikkel olla. Enne teksti avaldamist soovitan selle veel kindlasti üle vaadata. Loe ka kasutaja Oskarpost viimast kommentaari (01.12.16). Kui tema mainitud lause puhul pole tegemist sinu enda järeldusega, vaid mõnest teisest allikast pärineva infoga, peaks sealgi viide olema. Sinu teksti üldpilt on kena. Oled teinud artikliga head tööd ning andnud ka kaasõpilastele asjalikku tagasisidet. Tubli!

Kõike head!

Liinap (arutelu) 1. detsember 2016, kell 15:57 (EET)[vasta]