Kasutaja arutelu:ÜlleK.

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Kustutasin Su artikli pealkirjaga "Lind nimega händkakk" ära, sest artikkel Händkakk on juba olemas. Kui soovid materjali kuskil kasutada, siis kopeerin selle allapoole.--Morel 31. jaanuar 2012, kell 16:16 (EET)[vasta]

Linnu kirjeldus:

Händkakul on pikk saba ehk ta on pikasabaline ja sellest tuleneb ka linnu nimi-händkakk ja pikksaba-kakk. Saba on pruunikat,hallikat tooni ja veel on saba peal pikkupidi lühikesed mustad triibud. Tiivad on händkakul 32-38cm.Tiibade siruulatus on 110-130cm.Tiivad on keha sulestikuga peamiselt ühte tooni. Linnu üldsuurus on 58-62cm.Sulestik on pruunikat,hallikat ja beežikat tooni ja nagu sabalgi on sulestikus pikkupidi lühikesed mustad triibud. Händkakk kaalub 550-1000grammi.Emane võib kaaluda isegi 1,2kilo. Kael on linnul lühike ja sujuv üle kehale. Händkakul on tumedad silmad ja ta eriliseks tunnuseks on ühtlaselt hallid ümmargused silmasõõrid. Nokaalune on hall ja nokk ise on beežikas kollane. Jäsemed on kollased ja küüned samuti. Ta sarnaneb habekakule.Võib segamini ajada kodukakuga.


Üldandmed linnu kohta:

Händkakk on suur öökull ja röövlind,kes kuulub kaklaste sugukonda.Tema samasse perekonda kuuluvad veel kodukakkud ja habekakkud.Ta on kodukakkudest pisut suurem ja habekakkudest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 alamliiki. Händkakk kuulub kaitstavate liikide ||| kaitsekategooriasse.Ta on looduskaitse all. Lind on eesti metsade tavalisemaid kakulisi. Eestis elab händkakke kuni 2500 paari.


Linnu rahvapärased nimetused:

Linnu rahvapärased nimetused on uurali kakk,uraali kakk ja pikksaba-kakk.


Toitumine:

Händkakul on toiduks pisinärilised ja mõnikord ka vesirotid. Närilistevaestel aasatel on linnul söögiks pisilinnud jt. Ta sööb ka vajadusel konni ja kala. Toitu hangib tavaliselt isaslind.


Vaenlased:

Vaenlasteks on händkakul kassikakk,kanakull ning metsnugis,need linnud ja loom satuvad poegadele ligi.


Elupaik:

Händkakk elab tavaliselt põlises okasmetsas,suures õõnsustes,murdunud kõrgetes kändudes,suurte kulliliste ja ronkade risupesades.(Harva okstest pesades) Asustus tihedus on neil 3,4 paari 100km². Nad pesitsevad veel Skandinaavia Keskosas,Soomes,Baltimaades,Ida-Siberis,Mandžuurianis,Slovakias,Rumeenias,endises Jugoslaavias,Lõuna-Hiinas,Jaapanis,Eestis ja Krasnojarskis pesitsevad nad majade lähedal ja linnaparkides.


Eluviis:

Händkakk on öise eluviisiga paigalind. Neid võib näha õhtuhämaruses ja koidikul toimetamas. Talvel võib kohata neil päeval jahti pidamas aga ainult siis kui on lumerohke talv või saagivaene talv. Kui on närilisrohke aasta siis võivad isaslinnud jahiretke alutada juba õhtuvalguses. Händkakku võib näha igal aastaajal.


Kasutatud allikad:

et.wikipedia.org/wiki/Händkakk www,eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/haendkakk www.google.ee