Kasutaja:Vulkaaniman5625/IRF7

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Interferooni regulaatorfaktor 7 (inglise keeles interferon regolatory factor 7, lühend IFR7) on IRF transkritsiooni faktorite perekonna liige. IRF7 kodeerib inimesel irf7 geen. IRF7 ekspresseeritakse pidevalt B-rakkude, pDC-de ja monotsüütide tsütoplasmas. Infektsiooni ajal IRF7 ekspressioon neis rakkudes suureneb.[1]

IRF7 signalisatsiooni rada[muuda | muuda lähteteksti]

Infektsioonid põhjustavad IRF7 fosforüülimise ja IRF7 saab liikuda tuuma. Tuumas moodustab IRF7 teiste koaktiveerijatega transkriptsiooni kompleksi, mis seondub sihtmärkgeenide promootoritele ning aktiveerib transkriptsiooni. [1]

IRF7 Aktiveerimine PRR-de poolt[muuda | muuda lähteteksti]

PRR-id (ingl k pattern recognition receptor), mille hulka kuuluvad transmembraansed TLR-id (toll-like receptors) tunnevad ära patogeene ning aktiveerivad kaasasündinud immuunsüssteemi radu, kus osalevad IRF-id.[1]

Nt patogeenne nukleiinhape aktiveerib IRF7 TLR3, -7 ja -9, RIG-I signalsisatsiooni raja vahendusel.[1]

Positiivne tagasiside[muuda | muuda lähteteksti]

IRF7 ja tüüp I inteferoonide vahel on positiivne tagasiside, st patogeenide tõttu aktiveeritkase IRF7 ning nad omakorda indutseerivad tüüp I inteferoonide tootmist, kes omakorda indutseerivad IRF7 sünteesi.[1]

IRF7 poolestusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

IRF7 poolestusaeg on nakatunud rakkudes 0,5–1 h ning nakatamata rakkudes 5 h. Arvatakse, et IRF7 stabiilsust kontrollivad ubikvitiin-proteosoomi süsteem. IRF7 poolestusaeg on erinevates koetüüpides erinev.[1]

IRF7 modifitseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Fosfolüülimine – on leitud, et inimestel toimub fosforüülumine Ser471, 472, 477, 479, 483, 484 ja 487 juures. IRF7 fosforüülivad kinaasid IKKε, TBK1 ja IKKα.[1]
  • Ubikvitiinimine – üks olulisemaid immuunsüsteemi regulatsiooni mehhanisme. Ubikvitiinimise mehhanismiga lagundatakse IRF proteosoomide poolt. On leitud ka mehhanisme, kus ubikvitiinide poolt märgistatud IRF ei lagundata.[1]
  • Atsetüleerimine – näiteks Newcastle viiruse puhul toimub IRF7 lüsiini atsetüleerimine.[1]
  • Promootori metüleerimine – metüleerimisega võidakse nt fibroblastil IRF7 geen vaigistada.[1]
  • Sumoylation – SUMO (inglise keeles small ubiquitin-related modifiers) on ubikvitiini sarnased valgud, mis lisatakse IRF7-dele. Sumoylation inhibeerib IRF7 (ja ka IRF3) aktiivsust.[1]

Funktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

  • IRF7 (ja ka IRF3, -5 ja -8) on olulised tüüp I inteferoonide tootmise indutseerimisel.[1]
  • Reguleerib onkogeneesi ja apoptoosi.[1]
  • Osaleb raku diferentseerumises. IRF7 reguleerib näiteks hematopoeetiliste rakkude arengut ja aktiveerimist. Samuti on ära näidatud, et IRF7 osaleb monotsüütide arengus makrofaagideks.[1]

IRF7 transkriptsiooni ko-regulaatorid[muuda | muuda lähteteksti]

IRF7 moodustab komplekse IRF3, c-Jun, ATF2 (activating transcription factor 2), CBP (CREB-binding protein) ja p300 valkudega Ifnb geeni promootori piirkonda. IRF7 on veel võimeline moodustama homodimeere ja heteroimeere IRF5-ga sihtmärk geenidel.[1]

Hetkel pole leitud IRF7 ko-repressoreid.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 Ning S, Pagano JS, Barber GN (2011). "IRF7: activation, regulation, modification and function". Genes Immun. 12 (6): 399–414. PMID 21490621. doi:10.1038/gene.2011.21