Kasutaja:VladislavaTitova/Kanada põllumajandus
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Kanadas põllumajanduses on 2,2% riigi SKTst.[1]
Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Ida osas Labradori poolsaares on tasane pinnamood. Keskosas on ka tasane ja lääne osas on mägine pinnamood. Läänes on seotud osa Kordiljeeridest ja Makenzie mäestik. Suur osa riigi territooriumist hõlvamad tasandikud, aga lääne osas on ainult mäestikud ja mägismaad. Kanadas on mitmeid loodusvöötmeid: läänes on kõrdusvöödilisuse ala; kesk osas on leht- ja segametsad. Koguterritoorium on prarsvööde kliimavöötmedes. Põhja osas on lähisarktika- ja lähisantarktikavööded. Kanadas on eripärased mullad. Põhjas on tundra ja oksametsad keltsamullad. Ida osas on oksametsa leetmullad. Kesk osas on kuivstepi kastanmullad ja stepi ja metsastepi mustmullad. Kanadas on ka soomullad ja metsa hallmullad. Nad on ebaviljakad. Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule piringul, sest on soe kliima.
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige enam Kanadas kasvatakse veiseid (12,2 mln), sigu (12,8 mln) ja lambaid (0,8 mln).
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kanadas kasvatatakse nisu (25,3 mln t), rapsi (14,2 mln t), maisi (10,7 mln t), otra (7,8 mln t), ube (4,2 mln t), kartulit (4,2 mln t), kaera (3 mln t), hernest (2,1 mln t), läätsi (1,5 mln t). Seetõttu võib järeldada, et Kanada on suurim nisu tootja põllumajanduskultuuride toodangu järgi.
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Koduveistetöötlemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kanadas toodetakse peamiselt veel ka rasvata piima (2,8 mln t), juuste (0,4 mln t), oliivjaid (0,3 mln t), rasvu (0,3 mln t), searasvu ja võid.
Teraviljakultuurid[muuda | muuda lähteteksti]
Teraviljakultuuridest on suurim tootja odraõlle (2,0 mln t), rapsiõli (3,0 mln t), sojaubeõli (0,2 mln t). Veel Kanadas toodetakse suhkratooraineid, maisiõli ja linaõli.
Koduveised[muuda | muuda lähteteksti]
Kanada on suurim tootja lehmapiima (8,4 mln t), sealiha (2,5 mln t), veiseliha (1,6 mln t), kanaliha (1,1 mln t). Toodetakse ka veisenahku, kanamune, kalkuniliha ja lambaliha.
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad eksportijad olid: USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.
Kanada impordib peamiselt maisi (1,6 mln t), sojaubadest brikette (1,1 mln t), õllesogasid (1,0 mln t), suhkrutooraineid (1,0 mln t),valmistatud toite Nes (0,7 mln t), jooke Non-Alc (0,5 mln t), banaane (0,5 mln t), riise (0,4 mln t), veini (0,4 mln t) 2010 aasta andmete järgi.
Kanada ekspordib eelkõige nisu (18,4 mln t), rapsi (7,5 mln t), herneid (2,8 mln t), sojaube (2,8 mln t), rapsibrekette (2,5 mln t), rapsiõli (2,2 mln t), kaeru (1,5 mln t), otri (1,3 mln t), läätsi (1,2 mln t) 2010 aasta andmete järgi.