Kasutaja:Viivix/Fotomaterjalide mõisted ja selgitused.

Bibliokirje

Fotomaterjalide mõisted ja selgitused Muuseumide infosüsteemi MuIS materjalide sõnastikus seisuga 21.06.2012 https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0AtLzFbCvsaUQdERRWW9MdGpka2NMQ3I3bnZ1WTlIckE#gid=0

Sõnastiku üldandmed

Maht

34 märksõna, aga sõnastik ise mahu kohta infot ei anna

Märksõnade keeled

et

Vastete keeled

en

Selgituste keeled

et

Selgituste iseloom

Sõnastikus on kasutatud kõige klassikalisemaid sisumääratlusi ehk nimetatud üldmõiste ja antud eritunnused (nt sublimatsioonitrükk - termotrüki liik, milles trükkimise aluseks saab olla ainult polümeerne materjal). Samas on osa selgitusi nii pikad, et on pigem entsüklopeedilised kirjeldused, annavad palju mitmesugust lisainfot mõiste, selle ajaloo kohta. Selgituste pikkused on väga erinevad, varieerudes ühest kuni kuue lauseni. Keeleliselt on ka pikad selgitused arusaadavad. Määratlused peaksid kuuluma terminiga samasse grammatilisse kategooriasse, selle vastu on siin eksitud, nt seletatud pigmenttrükki läbi tegevuse, samas kui sublimatsioonitrükki eeskujuliku sisumääratluse abil.

Registrite keeled

-

Sihtrühm ja eesmärk

Puudub sihtrühma ja eesmärgi kirjeldus. Tundub, et sõnastik on mõeldud asjatundjale, sest osa termineid on väga spetsiifilised ega peaks kunagi ühele hobifotograafile vajalikuks osutuma. Samuti on terminiseletuses kasutatud teisi termineid. Tegemist on eelkõige erialaõppe abimaterjaliks mõeldud sõnastikuga, kuna aitab materjali süstematiseerida. Sõnastik mõjubki kohati kui tudengi konspekt.

Sihtrühmale sobivus ja eesmärgi täidetus

Entsüklopeedilised kirjeldused annavad terminitest hea ülevaate, mistõttu sõnastik tõesti harib. See pakub põnevat teavet nii praktikust asjatundjale kui ka silmaringi avardajale. Samas tekitab väike märksõnade arv (34) kahtluse, et sõnastik pole nii põhjalik, kui võiks olla. Ei usaldaks sõnastikku, vaid otsiks sealt leitud andmetele kindlasti veel kuskilt kinnitust.

Koostamismeetod

Sõnastikus on kasutatud kuue taseme mõisteid. Alfabeetilises järjekorras on vaid esimese taseme mõisted, mida on kaks (fotograafia, trükkimine). Järgmiste tasemete mõisted ei ole tähestikulises järjekorras. Ei suuda tuvastada, mille järgi need süstematiseeritud on, võimalik on meetodite kronoloogiline järjestus (nt fotogravüürist termotrükini). Koostaja ei ole lähtunud väga filoloogiliselt.

Viited

Sõnastikus ei ole viiteid.

Sünonüümid

Sõnastikus on esitatud kuus sünonüümi viiele terminile, kuid sünonüüme pole eraldi seletatud. Enamasti on eesmärk anda võõrapärase termini kõrvale omasõnaline vaste, nt kollotüüpia - valgustrükk. Minu hinnangul kiiduväärt.

Esitatava info süstemaatilisus

Info võiks olla süstemaatilisem. Näiteks on enamiku, aga mitte kõigi fotode valmistamisõpetuste juurde kirjutatud, millal need leiutati. Eriti vähe on infot uuema aja meetodite juures, nt pigmenttrükk ja lasetrükk. Sõnastiku kolm viimast mõistet on jäänud ingliskeelse vasteta.

Muud positiivset

Esmapilgul sõnastiku miinusena näiv märksõnade vähesus võib tegelikult pluss olla - fookus on kindlalt paigas. Kui juttu pidi olema fotomenetlustest, siis nii ongi. Jäävad ära kõik rippuvad viited ja sünonüümivastuolud.

Muud negatiivset

Esineb väikeseid toimetamisvigu, näiteks pole mõne selgituse lõpus punkti, teises lõpus on. Sõnastik mõjub selliste ebakõlade tõttu poolikuna. Sõnastik esitab iga märksõna juures AAT ID (nt süsitrükk ID:300053500), aga ei seleta kuskil, mida see tähendab.