Kasutaja:Vihm.../liivakast

Otepää Põlemine 1944 Suur osa Otepääst põles 21.-22. augustil 1944. Süütamise kohta on erinevaid teooriaid. Oskar Kruus on oma ilukirjanduslikus teoses ,,Pühajärve album" öelnud, et algul läks põlema üks Pargi tänava maja ja sealt läks tuli ka mujale. Peamisi verisoone Otepää süütamise kohast on 5. Esiteks, et Otepää pandi põlema kirikutornist leegiheitjatega, kuid selle kohta pole allikalist tõestust. Teine teooria on Otepää pandi põlema pritsimaja tornist leegiheitjaga, kuid selle versiooni päritolu on segane. Kolmas versioon on, et Punaarmeelased süütasid linna, kuid selle kirjalikku versiooni ei ole nõukogude perioodi allikate kallutatuse tõttu võimalik hankida. Neljandaks ja kõige levinumaks versiooniks on, et Otepää süüdati pritsimaja tornist leekkuulidega ning selle teooria kohta on ka kirjalik tõestus. Oskar Kruus on oma ilukirjanduslikus teoses ,,Pühajärve album" tegelaste kahekõnes kirjeldanud, et tulistati pritsimaja tornist leekkuulidega ja siis võttis linn mitmelt poolt tule. On olemas ka viies versioon, mis sarnaneb eelmisele, kuid seekord põleati Otepääd kahest kohast. Üks oli pritsimaja ja teine preili Kruuste maja, süütamiseks kasutati leekkuule. On räägitud, et linnas oli samal ajal edelatorm ning Otepää põles nagu püssirohi ühe päevaga maatasa. 23. august 1944 vallutas Punaarmee Otepää. ( XX Sajandi Kroonika lk 178)

Otepää peale põlemist

Heino Mägi koostatud raamatus ,,Otepää-Kääriku" on kirjas, et 1940. aastal oli Otepääl ligi 400 maja, kuid peale põlengut oli nendest järgi jäänud vaid 205 ja hävinud oli parem osa linnast, kus paiknesid suuremad ja ilusamad majad. Tähtsamad hooned, mis Otepääl hävisid, olid: algkoolihoone, tuletõrjemaja, tarbijate kooperatiiv peahoone, pangahoone, võitööstus, sidekontor ja söökla-restoran. Kui Otepääl olevat enne põlengut olnud ettevõtteid ja kauplusi umbes 33, siis peale põlengut oli neid alles jäänud ainult 13. Otepääd hakati üles ehitama 1950.-1960. aastatel, kuid osa ehitisi oli ka juba varem valminud. Kõige esimene maja, mis peale põlengut valmis oli praeguseni Kopli ja Hariduse tänava nurgal asuv valge hoone, kus on olnud erinevaid asutusi ja korterid.

Otepää väepaigad

Otepää kivilabürint

Otepää kivilabürint on Otepääl Võru maantee ääres asuv väepaik. Tegemist on tugevalt positiivse maaenergiaga laetud kunagise hiiemäe osaga. See koosneb kolmest osast: kuldlõike spiraal, Chartresi labürint ja püstkoda. Esmalt tuleb siseneda kuldlõike spiraali, mis maandab pinged, stressi ning taastab tasakaalu. Seejärel tuleb läbida labürint, mis laeb keha uue positiivse energiaga ning lõpuks siseneda püstkotta keha energeetiliseks puhastumiseks ja lõõgastumiseks. Labürindid on inimeste poolt loodud pühapaigad, mis on olemas kõikjal maailmas ja neid on kasutatud tuhandeid aastaid energia ammutamiseks. Labürinte peetakse maagilisteks jõukeskmeteks, mis oma eriliste vormidega lõid oletatava ainulaadse õhkkonna nende kasutajatele, tuleviku ennustamiseks, haiguste raviks või suhtlemiseks oma kõrgema Minaga. Otepää kivilabürint on 11-rajaline, 11m läbimõõduga kuulsa Prantsusmaal asuva Chartresi labürindi eesmärgil korra nädalas või üks-kaks korda kuus. Labürindiplats on loodud kahe Otepää elaniku poolt, keda aitasid sõbrad ja tuttavad ning seda hoitakse korras rajajate vabatahtliku töö ja hoolega, et külastajad saaksid siit võimaluse leida enesele abi, jõudu ja äratundmist.

Otepää Teataja

Otepää, Sangaste, Puka ja Palupera ühise häälekandja Otepää Teataja esimene number ilmus 18. märtsil 1932. aastal. Leht trükiti toonases Otepää trükikojas „Pallas“. Pärast sõja-aastaid oli lehe väljaandmises pikk paus kuni 1989. aastani, mil Otepää Teataja elas üle taassünni. Esimesel aastal trükiti 39 lehenumbrit mahuga 4-8 lehekülge, 1933. aastal anti välja 51 lehenumbrit ja tiraaž tõusis 1000 eksemplarini. 1935. aastal oli leht Otepää, Kambja, Rõngu, Sangaste ja Urvaste ümbruskonna häälekandja. Esimene toimetaja oli August Tooming. Seejärel toimetas lehte Arvo Orn, kuu aega pärast uue võimu tulekut oli 1940. aastal väljaandjaks ja toimetajaks Vello Pekomäe, sõja ajal toimetas lehte Aleksander Tiitsmaa. Otepää Teataja jõudis ilma suuremate vaheaegadeta lugejani aastatel 1932-1940. Pärast aastast vaheaega 1941 alustas leht jälle ilmumist, kahjuks pärast sõda lõpetas leht ilmumise.

Detsembris 1989 alustas Otepää Teataja uuesti ilmumist Otepää Arenduskeskuse väljaandena. Tiraaž oli 3000, mille müük oleks katnud kulud, kuid müüdi üle 1000 numbri. Aastail 1989-1996 oli toimetaja Aili Miks, kes oli innuga lehe taassünni juures, tehes tööd oma vahenditega ja sageli öötundide arvelt. 1989. aasta sügisest 1992. aasta kevadeni ilmus 18 numbrit Otepää Teatajat, neist 14 esimesest Otepää arenduskeskuse väljaandena ja 5 viimast OÜ Otepää Teataja väljaandena. 1992. aasta alguses seoses ajaleheks sobiva paberi nappusega peatati lehe tegevus ajutiselt. 1992. aastal ilmus ainult 4 Otepää Teatajat.

1933. aastast, mil kolm omavalitsust (Otepää, Pühajärve, Palupera) otsustas igaüks lehte doteerida 1000 krooniga, hakati lehte jagama tasuta. 1994. aastal ilmus 19 lehenumbrit, 1995 13 lehenumbrit ja 1996 14 lehenumbrit.

1997. aastal tehti mitmeid uuendusi – lugejad said Otepää Teatajat lugeda nüüd juba kaasaegses ajalehemõõdus. Suurenes ka lehe piirkond, lisaks Otepääle ja Paluperale liitus lehega ka Puka vald. 2006. aastast liitus Otepää Teatajaga Sangaste vald ning sellest aastast alates hakkas Otepää Teataja ilmuma kaks korda kuus.

2005. aastal muutus Otepää Teataja nelja valla leheks. Otepää, Palupera, Puka vallale lisandus veel Sangaste vald. 2006. aastal hakkas Otepää Teataja ilmuma meedigrupi Süd-Est väljaandena ning valdade toetusel 2 korda kuus, aasta lõpuks jõudis ilmuda 20 numbrit kogumahus 200 lehekülge.

2007. aastal ilmus Aili Miksi sulest Otepää Teataja 75. aastapäevale pühendatud raamatuke „Elust ja inimestest ajalehe peeglis". Otepää Teataja 75“. Raamat annab hea ülevaate lehe ajaloost ja lehe tegijatest. ^[1]

^[2] Otepää vald annab välja piirkondlikku häälekandjat "Otepää Teataja". Ajaleht ilmub kaks korda kuus ning on vallakodanikule tasuta. Otepää Teataja tiraaž on 4100 eksemplari. Toimetaja on Arvo Saal.^[3] Kõik Otepää Teatajad alates aastast 2002 on leitavad Otepää valla kodulehelt. [1]