Kasutaja:Vaher/Diskursus

Diskursus < keskld discursus ‘arutelu’ < ld ‘ringijooksmine’ < discurrere ‘ringi jooksma’; keeleteaduses: terviklik lausest suurem keeleüksus kontekstis; kulturoloogias ja semiootikas: tekst koos kõikide keeleväliste (psühholoogiliste, kultuuriliste jne) seostega; laiemas tähenduses: kindlapiiriline tekstiloome valdkond, nt poliitiline diskursus, feministlik diskursus (VSL). Ka diskurss < diskurss > (pr discours < keskld discursus ‘arutelu’ < ld ‘ringijooksmine’ < discurrere ‘ringi jooksma’) – vestlus, arutlus, mõttearendus (VSL).

Diskursus on 1) tekst koos psühholoogiliste, kultuuriliste jms. seostega; 2) kindlapiiriline tekstiloome valdkond. Poliitiline, humanitaarne diskursus. 3) keel lausest pikem terviklik keeleühik. (EKSS 2009)

disk`ursus on tekst koos keeleväliste seostega (semiootikas, kultuuriuuringutes); lausest suurem keeleüksus kontekstis. (ÕS 2018)

Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, keeleteaduse (lingvistika), sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd Sotsiokognitiivne meetod; van Dijk, 2005).

Diskursus ja narratiiv on rahvusvahelises teadusmaailmas liikunud kitsama tähendusega terminist avaramale semantilisele väljale – ideede, maailma­vaate, võimu teostamise valdkonda. Eesti üldkeele tähendusväljas on narratiivi mõistel suurem variatiivsus kui diskursusel. Mõni teadustermin ei saagi aga omale iga rahva teaduskeeles eluõigust, sest rahvusvaheline termin liigub semantiliste väljade orbiidil ühelt väljalt teisele liiga kiiresti.