Kasutaja:Võilill/liivakast
 | See on kasutaja Võilill liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Septik[muuda | muuda lähteteksti]
Septik on maa all olev betoonist, klaaskiust või plastmassist reoveemahuti, mis setitab tahked ained vedelatest. Septik on lihtsa tööpõhimõttega ühe majapidamise kanalisatsioonirajatis, mida kasutatakse piirkondades, kus puudub juurdepääs üldreoveetöötlussüsteemidele. Septikuid on tavaliselt 2-3 kambriga ning on tühjendamiseks pealt luugist avatavad.
Üldkirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Reoveepuhastussüsteemi saab jagada viieks osaks:
- maja veevarustus
- kanalisatsioonitoru majast septikuni
- septik
- septikust väljalasketoru imbväljakuni
- imbväljak
Septikmahuteid on kasutatud reovee puhastamiseks rohkem kui 120 aastat. Septikud on mahutavusega 4000-7500 liitrit [1]. Lihtsaim viis on tekkiv reovesi koguda kokku kinnisesse kogumismahutisse, mida aeg-ajalt tühjendada tuleb. Keskmine neljaliikmeline pere tekitab ühes kuus keskmiselt 8-12m3 reovett [2] . Üks septiku ots (sisselaske ava) on ühendatud majapidamisest tuleva kanalisatsioonitoruga, teine ots on ühendatud toruga, mis viib heitvee imbväljakuni. Kambrid on eraldatud vaheseintega, mille ülaosas on auk, mille kaudu setitatav vesi edasi liigub. Tahked ained lagundatakse anaeroobselt, mille tulemusena nende maht väheneb. Mahutis setitatav materjal jaguneb kolme kihti:
- Ülemises kihis vaht (kergem veest)
- keskmises tsoonis vedelik
- alumises kihis muda (anaeroobsest lagundamisest järele jäänud tahke aine, mis on raskem veest)
Septikuid tuleb perioodiliselt tühjendada, et eemaldada settinud tahked jäätmed. Reoveemahutite efektiivsus väheneb nende täitumisel.
Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]
Majapidamisest tulev reovesi siseneb mahuti esimesse kambrisse, kus toimub suurem osa tahkete ainete settimisest. Lahustunud tahke aine lagundatakse anaeroobselt. Järele jäänud vedelik voolab läbi vaheseina edasi teise kambrisse kus järele jäänud pisemad osakesed saavad veelkord settida. Viimasest kambrist, kus on juba suhteliselt selge vesi, liigub heitvesi nõrgväljale. Pisikesed osaksesed jäävad kinni pinnasesse ja settivad seal. Vesi imbub pinnasesse, kust lõpuks jõuab põhjavette[3]. Osa vett omastavad taimed juurtega. On olemas erinevad imbväljakute süsteemid :
- Kaevikud
- Voodid
- Künkad
