Kasutaja:Värvilised

Räätsamatk ja räästad

Mis on räätsamatk?

Räätsamatkad (Snowshoe tour) toimuvad koos retkejuhiga, kes annab uusi ja põnevaid teadmisi soode olemusest, tekkest, floorast ja faunast. Räätsamatkad toimuvad igal aastajal. Kevadel ja sügisel soovitatakse räätsamatkale minna päikesetõusu ajal, sest hommikune räätsamatk on kõige ilusam. Räätsamatkad on üles ehitatud nii, et see oleks võimalikult põnev ja mitmekesine. Soovitav matka pikkus võiks olla 2-3 tundi, siis tekib mõnus enesetunne ja külvab inimesed üle uute teadmistega. Räätsamatk algab kogunemisega, kas siis raba serval, mõnel lõkkeplatsil või parklas. Seejärel saadakse tuttavaks retkejuhiga, kes kirjeldab, kuidas matk välja hakkab kujunema. Räätsad pannakse jalga ja toimub matkale suundumine.

Mis on räätsad?

Räätsade ehk rajadega kulgemine rabas on eksootiline ning praktiline. Räätsadega ei vaju läbi pehme ja märja rabapinnase, talvel hoiavad räätsad pehme lumekihi eest. Räätsasid on võimalik kiirelt jalga panna ja ära võtta. Jalgade kuivana hoidmiseks kasutatakse sääriseid ja lastele on lasteräätsad.

Räätsade ajalugu ja tänapäev

Räätsad on umbes 6000 aastat vanad, kuid arvatakse, et räätsad olid olemas juba enne suuski, mille vanuseks loetakse 8000 aastat. Arvatavasti oli suusa ja räätsa eelkäija midagi vahepealset – lauajupid seoti toornaharibade abil jalgade külge, et paremini suure lume peal püsida. Räätsad olid algselt abivahendiks jahipidamisel ning vahemaade läbimiseks, et uusi alasid avastada või lihtsalt ühest asulast teise saada. Räätsade esimesed kasutajad olid Kesk-Aasia, kust lumeräätsad liikusid Siberi kaudu Skandinaaviasse ja Beringi väina kaudu Põhja-Ameerikasse. Kõik toimus vahemikus 30 000- 5000 aastat e.m.a. Euroopas räätsad unustati mõneks ajaks, kuni 15.sajandini, kui avastati taas Ameerika. Prantsuse kolonialistid nimetasid indiaanlaste varustuse hulka kuuluvaid lume peal käimiseks mõeldud puuraame ja punutud põhjaga vahendeid tennisereketiteks. Hiljem kasutasid nad neid ise ka ja Kanada armee varustusse kuuluvad räätsad tänase päevani.

Räätsade valmistus

Räätsad on teinud revolutsioonilise muutuse 30 aasta jooksu. On muudetud räätsade materjali ja kinnitusi. Tänapäeva räätsad on puust raamiga ning vastupidavad. Nende valmistamisel kasutatakse alumiiniumi, plastikut, Hypaloni; sidemed on tehtud reguleeritavateks ja kand liikuvaks; räätsa alla on kinnitatud libisemisvastaseid hambaid ning vajadusel saab juurde monteerida lumel püsivust parandavaid sabasid; eraldi räätsasid valmistatakse nii meestele, naistele kui ka lastele, arvestades nende kehakaalu ja pikkust. Räätsad on kõndimiseks ja jooksmiseks.

Eestlaste räätsad

Vanad eestlased kutsusid räätsi rajadeks ehk soorajadeks, soo-rätsideks. Räätsad tehti metsa või raba ääres puuokstest, -juurtest ja -koorest ning seoti jala otsa. Kui lauajupp saadi jala külge kinni seotud, võis minna metsa jahile, puid varuma, sood ületama, suvel märjal heinamaal heina tegema või vastu kevadet külmunud lumekoorikul kõndima. Vihmastel suvedel kinnitati räätsad ka hobustele kapjade külge, et hein lohistiga kuivale vedada. Talvel kasutasid räätsasid jahimehed. Kartmata läbivajumist sai nõnda hõlpsasti üle lumehangede ja jõgede, kus jää oli õhuke.

Räätsade ostmisel ja kasutamisel pööra tähelepanu:

• mõtle hoolega, kus neid plaanid kasutada;
• paljude räätsade puhul on oluline kasutaja pikkus, kehakaal ja jalanumber;
• missugune on matkasaabas ja kuidas sobib antud räätsaga;
• räätsa vastupidavus;
• garantii ja varuosade kättesaadavus;
• soovitavalt veekindlad matkasaapad.

Mida räätsamatkale selga – jalga panna? Mida kaasa võtta?

• Jalanõud- sobivad vettpidavad, kinnised, tugeva kanna ja kõrge kontsata (madala tallaga) saapad. Plätud, avatud kannaga matkatossud ja kõrge kontsaga tänavasaapad ei sobi, sest nende külge ei saa räätsa kinnitada. Jalanõude sisse on soovitav panna paksem sokk, mis hoiaks ka märjana sooja.
• Peakate- räätsamatkal kandmiseks on sobiv kanda suvel pearätti või laia serva ja lõuapaelaga matkamütsi. Selline peakate annab varju päikese, vihma ja putukate eest. Sügis-talvel ja varakevadel on mõistlik kanda nokaga mütsi. See kaitseb pead, kõrvu ja kuklaosa vihma ja külma tuule eest. Loomulikult sobivad ka kootud ja karusnahksed peakatted.
• Kindad- kindad on vajalikud matkadel mis toimuvad ajavahemikust septembrist-aprillini.
• Pealisriietus- fliis + vihmakindel jope või vihmakeep.
• Varusokid ja jalanõud märjakssaamise puhuks.
• Joogivesi ja energiakontsentraadid- kaasavõtmiseks võib soovitada tavalist pudelivett ning šokolaadi, müslibatoone ja pähkleid. Külma ilma puhul oleks kasu termosetäiest kuumast teest.
• Väike seljakott isiklike asjade jaoks (suurusega kuni 35 l).

Põhjused, miks räätsamatkale minna

1. Astu sinna, kuhu tahad!
2. Vaikus ja rahu!
3. Aastaringne ilu!
4. Põnevad lood ja legendid!

Kasutatud allikad

• http://puhkalooduses.ee/matk/raatsamatkad-louna-eesti-rabadel/
• http://arhiiv.soomaa.com/?id=682&lang=est
• https://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/pohjused-miks-raatsamatkale-minna
• https://mtseymour.ca/snowshoe-tours