Kasutaja:Tulehaldjas/Transpordikiht

Transpordikiht

Transpordikiht on arvutivõrgunduses kontseptuaalne meetodite jaotus internetiprotokollistiku (inglise Internet protocol suite) ehk TCP/IP ja avatud süsteemide sidumise arhitektuuri (inglise Open Systems Interconnection model) ehk OSI mudeli kihilises arhitektuuris. Selle kihi protokollid pakuvad hostilt hostile rakendustele sideteenuseid nagu näiteks ühendusega andmeside, töökindlus, voo reguleerimine ja multipleksimine.

Detailide teostus

Kõik protokollid, mida tänapäeval kasutatakse Interneti transpordikihis, pärinevad TCP/IP arendamisest. OSI mudelis viidatakse transpordikihile kui 4. Kiht (inglise Layer 4) või L4, kuid TCP/IP ei kasutata nummerdatud kihinimesid.

Kõige tuntum TCP/IP transpordi protokoll on edastusohje protokoll (TCP), mis on andnud ka nime kogu protokollistikule. Seda kasutatakse ühendusega andmeside ülekanneteks ning ühenduseta kasutajadatagrammi protokolli (UDP) kasutatakse lihtsamateks sõnumite saatmiseks. TCP on keerulisem protokoll oma olekudisaini tõttu, mis tagab ühenduse töökindluse ja andmete voogedastuse.

Teenused

Transpordikihi teenused edastatakse rakendusele läbi transpordikihi protokollide programmiliidese. Teenustel võivad olla järgnevad võimalused:

• Ühendusega andmeside: Tavaliselt on rakendusel kergem tõlgendada ühendust kui andmevoogu ilma, et peaks tegelema aluseks oleva ühenduseta mudelitega, näiteks datagrammi mudel kasutajadatagrammi protokollis (UDP) või internetiprotokollis (IP).
• Samas järjekorras edastus: Võrgukiht üldjuhul ei garanteeri, et andmepaketid saabuvad sihtkohas samas järjekorras nagu need saadeti, kuid sageli on see soovitav funktsioon.
• Töökindlus: Paketid võivad transpordi ajal ära kaduda võrgu ummistuse ja vigade tõttu. Tänu veatuvastuskoodidele nagu kontrollsumma võib transpordikihi protokoll kontrollida, et andmed ei oleks riknenud ning kinnitada õige kviitung saates ACK või NACK sõnumi saatjale. Riknenud või kaotsi läinud andmete uuesti saatmiseks saab kasutada automaatse kordusnõude skeeme.
• Voo reguleerimine: Andmeedastuskiirusi kahe sõlme vahel tuleb vahel hallata, et kiirem andmete saatja ei edastaks rohkem andmeid kui saaja andmepuhver suudab hoida, hoides ära puhvri ületäitumise.
• Ummistuse vältimine: Ummistuste haldus aitab kontrollida liikluse sisenemist telekommunikatsiooni võrku, et ära hoida ummistusega kaasnev krahh. Näiteks, automaatsed
• Multipleksimine: Pordid suudavad pakkuda mitut lõpp-punkti ühes sõlmes. Arvutirakendused kuulavad infovahetust kõik oma portidel, tänu millele saab kasutada rohkem kui ühte võrguteenust samal ajal.

Analüüs

Transpordikiht vastutab andmeedastuse eest hosti arvuti sobivatesse rakendustele. See hõlmab endas andmete statistilist multipleksimist erinevatelt rakenduse protsessidelt, näiteks andmesegmentide koostamist ja allika ning sihtkoha pordinumbrite lisamist iga transpordikihi andmesegmendi päisesse.

Mõni transpordikihi protokoll, nagu näiteks TCP, kuid mitte UDP, toetab virtuaalühendusi, mis pakuvad ühendusega andmesidet paketil põhineval datagrammi võrgul.

Mõni transpordikihi protokoll, nagu näiteks TCP, kuid mitte UDP, pakub ühest otspunktist teise töökindlat suhtlemist, toetades vea olukoradest taastumist.

UDP on väga lihtne protokoll, mis ei paku virtuaalühendusi ega töökindlat ühendust ning delegeerib need funktsioonid rakendusprogrammile. UDP pakette nimetatakse datagrammideks, mitte segmentideks.

TCP-d kasutavad paljud protokollid, sealhulgas HTTP veebilehitsemine ning e-posti saatmine.