Kasutaja:Tiit.paju/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Sissejuhatus[muuda | muuda lähteteksti]

Messerschmitt Me 410 oli Saksamaa hävitaja-pommitaja tüüpi sõjalennuk, mida kasutas Luftwaffe teises maailmasõjas. Vastase rünnakute vältimiseks sooviti lennuki disainimisel saavutada võimalikult suur lennukiirus. Vastav võimekus saavutati minimaalse soomustamisega, mis vähendas lennuki kaalu. See tagas suurema lennukiiruse ja võimaldades kanda rohkem relvastust, kaasa arvatud pomme. Lennuki eelkäijaks oli Me 210, kuid peale tiibade ja kere modifitseerimist ning mootorite asendamist muudeti nimi Me 410ks. [1]

Pilt 1. Tony Hisgett, 2009, Messerschmitt Me 410

Arendus[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuk Messerschmitt Me 410 oli Me 210 edasiarendus. Me 210 oli ebastabiilne ja halvasti kontrollitav, mistõttu ei jõudnud lennuk arendusfaasist tootmiseni. Lennuki kontrollitavust ja aerodünaamikat parandati, nii valmisid uued Me 210C ja Me 210D lennukid. Need olid mõningal määral esialgsest Me 210-st paremad, kuid ei andnud jätkuvalt soovitud tulemust. 1943. aastal valmistati Me 310, kuid ka see oli omadustelt kehv. Pärast seda võeti kasutusele uus disain ja mootorid asendati parematega. Uus lennuk nimetati Me 410-ks. Me 410 oli disainitud kahele meeskonnaliikmele, piloodile ja laskurile. Raske hävitajana varustati lennukid 2 x 20 mm MG 151 suurtükkidega ja 2 x 7,92 mm MG 17 kuulipildujatega. Kuulipildujad olid kinnitatud lennuki ninasse. Lisaks kasutati kaugjuhitavaid 13 mm MG 131 tüüpi kuulipildujaid, et kaitsta lennukit külgedelt lähenevate vastaste lennukite eest. Me 410 oli võimeline kandma lastina kuni 1000 kg pomme.[2]

Disain[muuda | muuda lähteteksti]

Uued Me 410 lennukid varustati Daimler-Benz DB 603A mootoritega. Need arendasid kaksikmootorilise paigutusega kuni 1750 hobujõudu. Seega võrreldes vanade PS DB 605 mootoritega, mis arendasid kuni 1454 hobujõudu oli vahe ligi 300 hobujõudu enam. Uueks maksimaalseks kiiruseks sai 625 km/h võrreldes vana 579 km/h tippkiirusega. Uued mootorid võimaldasid arendada rohkem võimsust, mistõttu võisid uuemad lennukid kanda rohkem pomme. Uue disainiga muutus lennuk 680 kg raskemaks, kuid tänu võimsamatele mootoritele ei mänginud see suurt rolli. Uue disainiga pikendati lennuki kere ja lisati uued automatiseeritud eeltiivad. Võrreldes Me 210-ga muudeti Me 410-l väliste tiibade geomeetriat, et tuua aerodünaamiline kese rohkem ette. Selle jaoks muudeti tiibade esiserva välimiste paneelide noolsus sisemiste paneelide noolsusega samasuguseks. Mõlemal paneelil oli peale seda 5,5-kraadine noolsus. Selle muudatusega paranes märkimisväärselt lennuki juhitavus.[3]

Joonis 1. Me 210 ja Me 410 tiibade võrdlus, 2013

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevas loetelus on Me 410 tehnilised andmed.[3]

Meeskonnaliikmed: 2

Pikkus: 12,484 m

Tiivaulatus: 16,3513 m

Kõrgus: 4,280 m

Tiibpindala: 36,2031 m^2

Tühimass: 7518 kg

Täismass: 9651 kg

Kütuse maht: 2500 l neljas tiibmahutis

Mootorid: 2 × Daimler-Benz DB 603A V-12 ümberpööratud vedelikjahutusega kolbmootor

Maksimaalne kiirus: merepinnal 507 km/h, 6700 m kõrgusel 624km/h

Maksimaalne läbitav vahemik: 1200 km maksimaalsel kiirusel, 1690 km ökonoomsel kruiisikiirusel

Maksimaalne lennukõrgus: 10 000 m

Relvastus:

2 × 7,92 mm MG 17 kuulipildujad ette tulistamiseks

2 × 20 mm MG 151/20 suurtükid ette tulistamiseks

2 × 13 mm MG 131 kuulipildujad taha tulistamiseks

131 / 1B kaugjuhtimisega mõlemal küljel

Raketid:

4 x 21 cm Werfer-Granate 21 raketid

Pommid:

Kandevõime kuni 1000 kg

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Messerschmitt Me 410 Hornisse (Hornet)". Military Factory. Vaadatud 02.04.2020.
  2. Spahr, Frank. "Me 410: Conflicting Aims…". IPMS Stockholm. Vaadatud 25.03.2020.
  3. 3,0 3,1 "Messerschmitt Me 410". Military Wiki. Vaadatud 25.03.2020.