Kasutaja:Teiloton/Vägivallatu suhtlemine
Vägivallatu Suhtlemine (VVS) on vägivallatuse ja humanistliku psühholoogia põhimõtetele toetuv lähenemine, mis hõlmab suhtlemist, mõistmist ja ühenduse loomist. See ei ole katse lõpetada lahkarvamusi, vaid pigem meetod, mille eesmärk on arendada empaatiavõimet ja luua võrdsusel põhinevaid suhteid. Meetodi keskmes on arusaam, et iga inimese vajadused on võrdselt olulised. Vägivallatu suhtlemine arenes välja isiksusekeskses teraapias kasutatud kontseptsioonidest ja selle töötas välja kliiniline psühholoog Marshall Rosenberg 1960. ja 1970. aastatel.[1]
VVS-i kohta on olemas suur hulk materjale, sealhulgas Rosenbergi raamat Vägivallatu suhtlemine: Elu keel. [2] [3]
Vägivallatu Suhtlemise meetod
[muuda | muuda lähteteksti]Põhikomponendid
[muuda | muuda lähteteksti]VVS tugineb neljale põhikomponendile:
- Vaatlus – Teise inimese käitumise erapooletu jälgimine ilma hinnangute ja kriitikata. Selge ja aus suhtumine teistesse on vaatluse keskne element.
- Tunded – Oma tunnete selge ja täpne väljendamine. Oluline on eristada tõelisi emotsioone hinnangutest ja interpretatsioonidest.
- Vajadused – Inimeste käitumist ja tundeid juhivad vajadused. Maslow’ vajaduste hierarhia alusel on oluline mõista ja väljendada selgelt oma vajadusi.
- Palve – Soovide ja vajaduste edastamine selges, positiivses ja konstruktiivses keeles.[1]
Olulised põhimõtted
[muuda | muuda lähteteksti]- Tähelepanu ja empaatia: VVS rõhutab, et empaatia tähendab tähelepanu suunamist teise inimese sõnumile, ilma oma hinnangute või nõuanneteta.
- Vastutuse võtmine: Inimene peaks olema valmis aktsepteerima vastutust oma tunnete ja vajaduste eest, selle asemel et süüdistada teisi.
- Kuulamine ja peegeldamine: Teise inimese tunnete ja vajaduste mõistmiseks on oluline aktiivselt kuulata ja peegeldada, mida nad on öelnud.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Maisväli, Kaidi (2013). "Tunnete mõistmine empaatia ilminguna 4-6 aastaste laste näitel" (Bakalaureusetöö). Vaadatud 23. detsembril 2024.
- ↑ Rosenberg, Marshall (2003). Nonviolent Communication: A Language of Life. Puddledancer Press. ISBN 1-892005-03-4.
- ↑ Rosenberg, Marshall B. (2005). Vägivallatu suhtlemine: Elu keel. Tõlkinud Kivisaar, Sirli. Nebadon. ISBN 9985852400.
Välised lingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vägivallatu kommunikatsiooni keskus – mittetulunduslik rahvusvaheline organisatsioon
- "Non Violent Communicator: an online Tool to help create NVC Communications". nvccommunicator.com. 12. juuni 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2023.
- Nonviolent Communication by the authentic communication group - online skills training that helps to improve personal development