Kasutaja:Tarmo537
Füüsilise aktiivsuse elamistoiming[muuda | muuda lähteteksti]
Igapäevane suhtlemine, mis on sotsiaalse elu jaoks nii oluline, on ilma liigutuseta tegelikult võimatu, sest ta hõlmab rääkimist ja kuulmist, nendega kaasnevat silmade liigutamist, näoilmeid, pealiigutusi ja kehakeelt. Samuti sisaldab liikumist hingamise, söömise, joomise, eritamise, töötamise, mängimisega jne. seotud käitumine. Isegi magades on organismi süsteemid pidevalt aktiivsed. Igapäevane elamine sisaldab palju keerukaid kehaliigutusi sadades eri kombinatsioonides, paljud neist toimuvad organismis ega ole nähtavad ja paljud pole ka teadvuse poolt kontrollitavad.
Bioloogilised tegurid[muuda | muuda lähteteksti]
- Selleks, et sooritada liigutusi, on tarvis tervet lihasluukonna süsteemi ja paljude teiste süsteemide täielikku funktsioneerimist
- Kokkutõmme ja lõtvumine
- Tõstejõud
- Raskusjõu seadus
Psühholoogilised tegurid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ettekujutuse arendamine iseendast
- Emotsioonide tasakaalustamine (puberteediealistel noortel, reageerimine traumale)
- Intelligentsi tase
- Hoiakud liikumise suhtes
- Suhtumine füüsilise aktiivsuse elamistoiminguga seotud sõltuvusse
Sotsiokultuurilised tegurid[muuda | muuda lähteteksti]
- Füüsiline aktiivsus ja mehhaniseerimine
- Füüsiliste harjutuste mõju haiguste vältimisele (osteoporoos, diabeet, kõrgevererõhk jt.)
- Sõltuvus liikumisel ja sotsiaalne roll (töö, vaba aja harrastused)
- Liikumine ja rütm ( sotsiaalsed meelelahutused)
Keskkonnategurid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kodune keskkond ( elukohast lähtuvad tegurid, vanemate elustiil, elukaarest sõltuvad tegurid
- Ümbruskond (sellest tingitud halvenenud nägemine, kuulmine ja aeglasemaks muutunud liikumine. Siia kuuluvad elava liiklusega tänava ületamine, teekallakust allaminek kodust lahkumisel ja ülestulek koju naasmisel, parkide ja muude sobivate kohtade puudumine rahulikuks füüsiliseks tegevuseks)
- Inimese poolt toodetud energia ja keskkond.
Poliitilis- majanduslikud tegurid[muuda | muuda lähteteksti]
- Suurlinnale omased elukvartalid ja sellest tulenevad liikumisvõimalused
- Harrastatavad spordiliigid regiooniti erinevad
- Kohaliku omavalitsuse tegevus
- Vabatahtlike organisatsioonide tegevus
Elukaar[muuda | muuda lähteteksti]
Väikelapse ja lapseiga Füüsilise aktiivsuse olulisust elamisele tõestavad juba imiku käte ja jalgade esimesed liigutused. Rase naine tunned loote liigutusi juba enne sünnitust. Jäsemete liigutamisele järgnevad juba roomamine, püsti seismine, kõndimine, hüppamine ja jooksmine. Terve kasvav laps omandab pidevalt uusi liikumisoskusi ning tal tuleb aidata omandada häid seismis-, istumis- ja kõndimisasendeid. Murde- ja täiskasvanuiga Tervetel mureealistel on elu täidetud tavaliselt toimingutega, mis on ka kooli õppeplaani osadeks. Füüsiline aktiivsus hakkab sõltuma töö iseloomust. Töö “istudes” või “liikudes”. Vanurid Vanurite üldiseks heaoluks ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Tähtis on, et vanurid pööraksid tähelepanu hea tervise edendamisele, mis väldib voodirežiimile jäämist.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
1. Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus
Medicina. Tallinn.
2. Roper, N.; Logan, M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil
põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar.
3. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja
anatoomia