Kasutaja:Rretalvar/Automatiseeritud kauplemine

Automatiseeritud kauplemine põhineb arvutiprogrammil, mis kasutab erinevaid matemaatilisi valemeid, ette antud parameetreid või muud informatsiooni ning sooritab väärtpaberite tehinguid automaatselt, jälgides kindlat kauplemisstrateegiat. Automatiseeritud kauplemissüsteemidele on ette antud kindlad algorütmid, millal müüa ja osta erinevaid väärtpabereid[1] ning süsteem suudab genereerida rohkem tulu palju kiiremini kui inimene. Kasutades arvutiprogrammi väärtpaberitega kauplemiseks kaob ära ka inimese emotsioon ning kõiki kauplemisstrateegiaid mis süsteemile ette antakse jälgib süsteem ülima täpsusega.^[1] Tänaseks arvatakse, et 75% kauplemisest, mis toimub USA väärtpaberiturgudel, on sooritatud arvutiprogrammide poolt^[2].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige esimene automatiseeritud kauplemissüsteem loodi aastal 1949, kui Richard Donchian lõi ühe esimese avalikult kaubeldava tooraine kaubandusfondi. Fond genereeris automaatselt tehingukorraldusi[2] kasutades käsitsi kaardistatud informatsiooni. Automatiseeritud kauplemine hakkas rohkem populaarsust koguma 90. aastetel, kui väikeaktsionäärid said personaalsetel arvutitel läbi interneti osta automatiseeritud kauplemissüsteeme, mis genereerisid ostu-ja müügisignaale. Alates 90. aastatel lõpus oli võimalik automatiseeritud kauplemissüsteemidel müügi-ja ostukorraldusi otse läbi interneti teostada. Täna on väikeaktsionääridel võimalik osta taoliste süsteemide teenuseid ning saada müügi-ja ostusignaale läbi interneti. Leidub ka väikeaktsionääre, kes loovad ise automatiseeritud kauplemissüsteeme, sest programmeerimine on aina rohkem populaarsust koguma hakanud ning rohkemad inimesed tunnevad huvi taoliste süsteemide vastu.^[3] Automatiseeritud kauplemissüsteeme on mitu erinevat tüüpi:

Kvantitatiivne kauplemissüsteem - Kvantitatiivsed kauplemissüsteemid põhinevad arenenud matemaatilistel mudelitel, mis loovad ise algoritmid ning edastavad tehingukorraldusi arvutuste põhjal. Kvantitatiivsed kauplemissüsteemid on siiani kõige keerulisemad, kuid ka kõige tulusamad automatiseeritud kauplemise tüüp.
Automatiseeritud kauplemine - Puhas automatiseeritud kauplemine põhineb kindlatel parameetritel, mis on programmile ette antud. Programm ei kasuta matemaatilisi mudeleid, vaid lihtsalt edastab tehingukorraldusi erinevatel hindadel.
Kõrge sagedusega kauplemine - Taolised automatiseeritud kauplemissüsteemid otsivad arbitraaživõimalusi erinevatelt turgudelt, kus on võimalik kaubelda identikaalsete indeksitega.^[4]

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Automatiseeritud kauplemisel on mitmeid eeliseid. Mõned kõige tähtsamad:

Kauplemine toimub parimatel hindadel.
Olematu risk luues tehingukorraldusi[3]. Inimesed, kes manuaalselt väärtpaberite turgudel kauplevad võivad käsitsi teha vigu, mille tulemuseks võivad olla suured kaotused. Automatiseeritud kauplemissüsteemid ei saa selliseid vigu teha, sest kõik informatsioon tuleb otse turgudelt.
Kauplemisstrateegiad saab eelneval katsetada kasutades ajalooliseid andmeid.
Väiksemad kulud kaubeldes. Üldiselt proovivad algoritmid leida viise, kuidas vähendada börsimaakleri komisjone, mis iga tehingu pealt maha arvestatakse.^[5]

Nõrkused[muuda | muuda lähteteksti]

Automatiseeritud kauplemissüsteemidel esineb ka nõrkusi:

Automatiseeritud kauplemise puhul tuleb ette tarkvara rikked. Juhul kui algoritm on kehvasti loodud või esineb tõrkeid, siis teoreetiliste ja päris positsioonide vahel võib tekkida erinevusi ning programm kaotab raha.
Automatiseeritud kauplemise algorütme peab pidevalt jälgima. Programmis võib esineda väike häire, mis võib areneda välja suureks probleemiks. Väikeseks häireks võivad olla topelt tehingukorraldused või ühenduvuse probleemid.^[6]

2010 DJIA indeksi välkkrahh[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2010 toimus USA aktsiaturul kaubeldaval Dow Jones indeksil välkkrahh. Dow Jones on kõige stabiilsem ning kõige suurema Turukapitalisatsioon[4] indeks USA aktsiaturul. Välkkrahhi ajal kaotas indeks üle tuhande punkti ühe tunniga, maha müüdi rohkem kui triljoni dollari väärtuses indeksiga seotud väärtpabereid. Taolist olukorda ei ole ajaloos varem juhtunud. Krahhi põhjuseks oli Dow Jonesi indeksi tellimusraamatu rüüstamine. Rüüstamine ajas turutegijate kauplemissüsteemide algorütmid segadusse ning süsteemid muutsid turu mittelikviideseks, samal ajal hakkasid teised kauplemissüsteemid üksteise järel aina rohkem müügisurvet tekitama ning tulemuseks oli välkkrahh.^[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[1] ttps://www.investopedia.com/articles/active-trading/101014/basics-algorithmic-trading-concepts-and-examples.asp

[2] ttps://www.cfainstitute.org/membership/professional-development/refresher-readings/2019/algorithmic-trading-high-frequency-trading

[3] ttp://www.automatedtrading.com/2014/01/13/history-trading-systems/

[4] ttps://www.quantinsti.com/blog/learn-algorithmic-trading

[5] ttps://www.investopedia.com/articles/trading/11/automated-trading-systems.asp

[6] ttps://www.investopedia.com/articles/active-trading/101014/basics-algorithmic-trading-concepts-and-examples.asp

[7] ttps://www.businessinsider.com/what-actually-caused-2010-flash-crash-2016-1

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]