Mine sisu juurde

Kasutaja:Roben20/rapanui

Allikas: Vikipeedia

Rapa Nui keel

[muuda | muuda lähteteksti]

Rapa Nui või Rapanui, teatakse ka Pascuan või Pascuense nime all. Kuulub Ida-Polüneesia keelkonda.[1] Ethnologue andmetel Austroneesia keelkonda.[2] Korrektsem on Austroneesia Ida-Polüneesia, mis on selle keele veelgi täpsem käsitlus. Rapanui keelt räägitakse Rapa Nui saartel, mida teadakse paremini Lihavõttesaare nime all.[1] Selle saare populatsioon on natuke alla 4000 ja on Tšiili territooriumil. [2]Umbes 3700 inimest Tšiilis ja Rapa Nui saartel väidavad, et nende etniline taust on rapanui. Kuid viimastel andmetel räägib rapanuid selgelt u 800 inimest. Praegustel aegadel räägivad palju täiskasvanud rapanuilased hispaania keelt. Kasutatakse ladina kirjaviisi.[1]

Keelekood: ISO 639-3 Keele staatus on 6b, mis tähendab seda, et keel on ohustatud seisndis. Dialektid: Hawai, Mangareva, Rarotongan, Marquesan, Tahiti, Tuamotuan. Tüpoloogia: VSO

Numbrid 1-10

[muuda | muuda lähteteksti]
                                 1- (ka) tahi,
                                 2- (ka) rua,
                                 3-(ka) toru,
                                 4-(ka) ha, 
                                 5-(ka) rima,
                                 6-(ka) ono, 
                                 7-(ka) hitu, 
                                 8- (ka) va´u/varu, 
                                 9- (ka) iva, 
                                 10-(ka) aŋahuru
                                                [1]

Kaashäälikute jaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Labial Alveolaar(hammashäälik) Velar Glottal
Nasal(ninahääkik) m n ŋ
Plosive p t k ʔ
Fricative v h
Tap ɾ


Täishäälikute jaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed Keskmised Tagumised
Kõrged i u
Keskmised e o
Madalad a

Morfoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Silbid saavad olla ainult kas konsonant vokaal või lihtsalt vokaal. Sõnalõpulisi konsonante ei esine. [1]

Lause järjekord : tegusõna-alus-objekt.[1]

Huvitav on see, et rapanui keeles kirjeldamaks mingit objekti või asja kasutatakse selles nimisõnade kordamist : ’’ehu’’ – udu  ’’ehu’’ ehu= tumehall[1]

Jah/Ei küsimused vastatakse intonatsiooni kaudu. Vorm jääb samasuguseks nagu väide.[1]

He hakahu koe i te rama – pane tõrvik põlema [1]

[1]http://en.wikipedia.org/wiki/Rapa_Nui_language

[2]http://www.ethnologue.com/language/rap