Kasutaja:Reptilian Overlord/liivakast

Allikas: Vikipeedia
Siinuskulissajami tööpõhimõte

Siinuskulissajam on mehhanism, mille abil saab teisendada lineearset edasi-tagasi liikumist pöördliikumiseks ning vastupidi. Lineaarselt liikuv osa või kolb on ühendatud pöörleva osaga. Ühendus koosneb lineaarselt liikuva osa küljes olevast pilust ning pöörleva osa küljes olevast pulgast. Liikuva osa asukoht ajas on püsiva pöörlemiskiiruse juures vaadeldav kui lihtharmooniline võnkumine, tekitades sinusoidilise tunnusjoone.

Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Siinuskulissajamit kasutatakse kõige sagedamini voolamist reguleerivares ventiilides nafta- ja gaasitorudes. Ajalooliselt on kasutatud siinuskulissajamil põhinevaid algelisi masinaid metalli töötlemisel ning ka erinevates auru- ja sisepõlemismootorites. Üks tuntumaid kasutusalasid on auruvedurite rattad, kus aurusilindri kepsu lineaarne liikumine muudetakse rataste pöörlemiseks.

Kasutus sisepõlemismootorites[muuda | muuda lähteteksti]

Ideaaltingimustes rakendub jõud samasihiliselt siinuskulissajami liikumissuunaga. Sinusoidse liikumise ja kiirenduse ning kosinusoidse kiiruse tulemusena saavutatakse sujuv mootori töö. Ülemises piirasendis (surnud seis) veedetud protsentuaalselt suur aeg tõstab mootori teoreetilist efektiivsust. Samuti eemaldab sinusoidne liikumine kepsu nurgamuutused.

Siinuskulissajameid siiski ei kasutata tänapäeval enamus sisepõlemismootorites. Peamiseks põhjuseks on lineaarselt liikuva osa pilu kiire kulumine. Lisaks, pikaajaline ülemises piiriasendis viibimine tõstab mootori soojuskadusid, mis langetab efektiivsust reaalsetes sisepõlemismootorites.