Kasutaja:Rünno/Depressioon

Depressioon ehk meeleolu alanemine omab psüühika aspektist vaadatuna 3. erinevat tähendust:

• Sümptom - fikseeritakse ainult meeleolu alanemist
• Sündroom - lisaks meeleolu alanemisele fikseeritakse tavaliselt kaasuvad muud sümptomid. Näiteks meeleolu alanemine ja väsimus
• Haigus ehk lähtuvalt praeguselt kehtiva haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) järgi psüühikahäire, mil puhul fikseeritakse veel lisaks sümptomatoloogia raskusaste, sümptomaatika kestvus ja korduvus - näiteks F32.0 (kerge depressioon) või F33.0 (kerge korduv depressioon).

Depressioon sümptomina

Fikseeritakse ainult meeleolu alanemise tase, mis ei ole antud isikul tavapärane. Ajaline kulg ei oma tähtsust. Sümptomina võib depressioon esineda lühiaegselt või pikaaegselt. Lühiaegselt näiteks meeleolu alanemine ootuste nurjumise järgselt - isik lootis eksamil saada hindeks 5, kuid tegelikult kukkus eksamil läbi, aga juba kasvõi tunni aja möödudes meeleolu normaliseerub. Pikaaegselt näiteks ajukahjustuse tulemusena avalduv meeleolu alanemine, mis võib püsivalt väldata aastaid (näiteks orgaanilise depressiooni korral).

Depressioon sündroomina

Tuuakse välja enamlevinumad sümptoomkompleksid ja selle alavariandid, mille juhtuvaks tunnuseks on depressioon. Mõned näited:

• Depressiivne sündroom (üldises tähenduses) - kesksed sümptomid on meeleolulangus ja depressiivse kallakuga mõtted.
• Pidurdatud depressioon - lisandunud on veel tahteaktiivsuse alanemine, kõne aeglustumine;
• Düsfooriline depressioon - meeleolulangusega kaasuvad pahurus, rahulolematus, ärrituvus;
• Agiteeritud depressioon - lisandunud on paigalpüsimatus. Hingepiin ja ahastus sunnivad haiget olema pidevas liikumises;
• Paranoilis-depressiivne sündroom - lisandunud on kahtlustused, et et teised inimesed soovivad haigele sihilikult halba. Seda sündroomi ei tohi segi ajada depressiiv-paranolise sündroomiga, mil juhtivaks sümptomiks on paranolised mõtted ja depressiivsus on sekundaarne;
• Nihilistlik depressioon - on lisandunud nihilistliku sisuga luulumõtted. Haige eitab näiteks oma organite olemasolu ja kuni selleni välja, et ei ole olemas ka teisi inimesi ega esemeid.