Kasutaja:Pöördlava

Pöördlava on kettakujuline lavapõranda osa, mis võib pöörelda ümber oma keskpunktis oleva telje. Pöördlava eesmärk on võimaldada kiireid ja sujuvaid lavapildivahetusi. Lavapildivahetusteks jagatakse pöördlava pooleks või sektoriteks, mida vastavalt vajadusele ette keeratakse.

Ajalugu

Pöördlava on lavaseadmetest üks vanemaid. Esimesena võeti pöördlava kasutusele 1758. aastal Jaapanis kabuki teatris ning seda just lavapildivahetusteks. Euroopas jõuti pöördlava mehhanismi kasutamiseni rohkem kui sada aastat hiljem, seda Saksamaal Müncheni Residenztheater´is 1896. aastal. Pöördlava peamine funktsioon on olnud lavapiltide vahetamise sujuvamaks tegemine, kuid tänapäeval on ta ka oluline ja efektne lavastuse osa. Eesti Draamateatri lavastuses „Kevadine Luts” (2012, lavastaja Uku Uusberg) kasutati pöördlava ühe etenduse jooksul lausa viiekümne kolmel korra.

Ehitus

Pöördlava ehituse olulisemad võimalused on pealepandav, kokkuklapitav ja kokkumonteeritav ketas, pöördketas ning silinder- ehk trummelpöördlava.

Pealpandav ketas - ei vaja ehituslikke ettevalmistusi pinnal, millele see monteeritakse ning see ei ole lavapõrandaga ühel tasapinnal. Seda saab kasutada igal pool, kus etendust anda soovitakse.

Kokkuklapitav ketas - koosneb kahest poolest, mis ladustamiseks on kokku klapitud. Sageli on selle hoiustamiseks tagalavadel vastav šaht ehk kassett, millesse ketas alla lastakse. Kasutamiseks tõstetakse see üles, asetatakse laval soovitud kohale ja võetakse kaks poolt lahti.

Kokkumonteeritav ketas - koosneb ketta segmentidest, mis pöördlavana kasutamiseks kokku monteeritakse. Pealepandud kettad vajavad tugevalt keskpunkti kinnitatud telge, mille ümber need pöörlevad. Ketast võib ringi ajada käsitsi lükates, ümber ketta kinnitatud trossi abil käsivintsiga või mõne mehaanilise ajamiga. Pealepandav pöördlava võib lisaks kettakujule olla ka ristküliku- kolmnurga-, ruudu- või ovaalikujuline. Silmas tuleb aga pidada läbimõõtu, mis tuleneb ratastest ja ajamist, kui see paikneb ketta all.

Pöördketas - on pöörlev lavapõranda osa, mis on lavapinnaga ühel tasandil. Pöördketast kannavad ja liigutavad lavapõranda liikumatu osa küljes olevale ringteele ehk vööle toetuvad rattad. Tavaliselt vajab pöördketas keskpunktist toetamist vastavale sambale, millele ketas toetub tugilaagri kaudu. Toetav sammas võib olla ka liikumatult kinnitatud pöördlava ketta külge ja laager, milles see pöörleb, asuda all-lava põrandal.

Silinder- ehk trummelpöördlava - konstruktsioonis on ratastega all-lava põrandale toetuv silinder. Seda aetakse ringi pingutatud terastrossi või all-lava põrandale rataste juurde kuuluvate ajamite abil. Silinderpöördlava eelis on, et pöördlava põrandasse on lihtne ehitada tõstukeid ja vajukeid, mis teeb võimalikuks näiteks näitleja lavale tulemise pöördlava alt või tõusmise pöördlavast kõrgemale üles. Silinderpöördlava võib ehitada ka kahekorruselisena, mis annab võimaluse lavapildi luua nii alumisele kui ka ülemisele tasapinnale.

Pöördlava võib ehitada ka lavavankrisse, mehhanismi, kus lavapilt sõidutatakse lavale ja sealt ära.

Kasutus Eesti teatrites

Eesti teatritest on hetkel kõige uuem pöördlava Ugala Teatril, mis paigaldati 2017.aasta jaanuaris. Pöördlavad on veel ka Eesti Draamateatril, Estonia teatril, Vanemuise Teatril, Kuressaare Teatril ja Endla Teatril. Enamus neist on kohandatud tänapäevaste tehniliste lahendustega.

Allikad

• Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pöördlava
• Hartnoll, P. 1989. Lühike teatriajalugu. Tallinn: Eesti Raamat
• Mikkel, J. 2012. Lavast ja lavatehnikast. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda