Kasutaja:Pärnu Raeküla Kool
Pärnu Raeküla Kool[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu Raeküla Kool on eestikeelne üldharidust pakkuv põhikool Pärnus. Kool asub kahes õppehoones, Käo 4 ja Lembitu 1A (algklasside maja).
Pärnu Raeküla Kool kasutab tunnuslauset: Vitae, non scholae discimus. (Me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks).
Koolist[muuda | muuda lähteteksti]
Ajalooline ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Algsest kolmetalulisest Raekülast hakkas iseseisev linnaosa kujunema pärast ehitusmeister Jakob Pätsi Tahkurannast Pärnusse kolimist. Ta ostis linnalt kümme tiinu maad ja alustas moodsas kõnepruugis kinnisvaraarendust. Jagas metsast lagedaks tehtud raiesmiku kruntideks ja müüs soovijatele, osale neist isegi maja peale ehitades.
Pärast raudtee Pärnust Valka ehitamist 1896. aastal ja Waldhofi puupapivabriku valmimist 1900. aastal hakkas Raeküla elanike arv suurenema. Eelmise sajandi alguseks oli seal umbes paarsada majapidamist, kust pärinevad lapsed pidid koolis käima kas Reiu vallakoolis või Pärnu linnakoolis.
Raekülla oma kooli asutamise mõtte pani liikuma 1911. aasta juulis Pärnu Eesti kooliseltsi Raeküla osakonna asutamine Konstantin Pätsi eestvedamisel. Sel ajal tuli kooli asutamise luba taotleda Riiast ja kõige paremini oskasid asja juhendada vennad Konstantin ja Voldemar Päts.
Luba saadi ja linna rahaga püstitas Pärnu tuntud ehitusmeister Martin Klein Raeküla mändide alla kahe klassiruumiga koolimaja.
Maja oli küll valmis, kuid koolijuhataja puudumisel õnnestus kool avada kahe-aastase algkoolina alles 23. märtsil 1913, kui juhatajaks tuli Martin Jürgen Viljandist. Venekeelset õpetust andis 60 lapsele kaks õpetajat. Järgmisel aastal oli õpilasi juba sadakond ja töötati kolme jaoskonnaga kahes klassiruumis. Riigi koolivalitsus maksis palka õpetajatele, muretses õppevahendid ja soetas raamatukogu. Linna aruannetes on kirjas vaid küttekulud.
Esimese maailmasõja ajal hõivasid koolimaja sõdurid ja kooli varagi evakueeriti igaveseks Venemaale Tveri kubermangu.
1919. aastal võttis Pärnu linn Raeküla kooli linna algkoolide nimekirja ja nimetas selle linna VII algkooliks. Nüüd oli koolis neli klassi ja 29 aastaks tuli kooli õpetama ja juhatama Aleksander Hansschmidt-Helila.Sõjaväe lahkumise järel tuli koolimajale kõigepealt uued aknad-uksed ette panna ja muretseda uued koolitarbed.
1922 nimetati ümber Pärnu VII 6-klassiliseks algkooliks, kus oli 180 õpilast 7 õpetajat.
1926. aastal tegi Pärnu linn kuueklassilise hariduse kohustuslikuks (mujal Eestis kehtis veel neljaklassiline koolikohustus). Samal aastal valmisid koolimajale juurdeehitusena saal ja jalutusruum, mis avati pidulikult 31. oktoobril. Poolteist miljonit marka maksma läinud ehituseks saadi raha linnakassast ja kohalike seltside korjandustest. Elektrivalgus jõudis Raekülla 1927. aasta novembris. Järgmisel aastal rajati kooliaed ja krunt ümbritseti planguga. Kooli saali kasutasid intensiivselt lisaks ka kohalikud seltsid.
Teise maailmasõja järel kandis kool Pärnu IV mittetäieliku keskkooli nime.
1962. aastal ehitati kooliaeda uus algklasside hoone ja järgmisel aastal anti koolile nimeks Pärnu VIII 8-klassiline kool.
1. septembril 1979 kolisid koolihoone amortiseerumise tõttu lapsed vanast koolihoonest Lydia Koidula nimelisse Pärnu II keskkooli ja Raekülas peatus päevane üldhariduse andmine. Maja siiski päris tühjaks ei jäänud, sinna said ruumid Pärnu kaks õhtukeskkooli, millest hiljem kasvas välja Täiskasvanute gümnaasium. Algklasside majas on tegutsenud Pärnu noorte tehnikamaja ja Pärnu kunstikool.
1.09.1991 alustas Pärnu Raeküla Keskkool uues õppehoones (Käo 4) munitsipaalkoolina, 291 õpilase ja 20 õpetajaga.
06.06.1997 nimetati kool Pärnu Raeküla Gümnaasiumiks.
1.09.2010 nimetati kool Pärnu Raeküla Kooliks, muutudes põhikooliks.
1.09.2013 avati renoveeritud Lembitu 1A õppehoone.
Ülevaade koolihoonest[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitusmeistri Martin Kleini juhtimisel ehitati 1912.aastal kahte klassiruumi ja õpetaja korterit mahutav püstpalkidest koolihoone (minimaalsete rahaliste ressursside eest).
1926. aastal valmis juurdeehitus jalutusruumi ja saaliga (10x12 m2)
Linnaosa kasvu tõttu suurenes laste arv, mis tingis lisahoone ehitamise 1962. aastal (Lembitu 1A).
Praegune koolihoone (Käo 4) valmis 1991. aasta sügisel. Koolil on täismõõtmetega võimla.
1999. aastal rekonstrueeriti staadion.
01.09. 2014 avati pidulikult Lembitu 1A renoveeritud õppehoone.
Koolijuhatajad-direktorid[muuda | muuda lähteteksti]
märts 1913 - november 1913 Martin Jürgen
november 1913 - juuni 1914 Mihkel Raud
juuli 1914 - oktoober 1915 Anton Schmidt
november 1915 - juuni 1916 Johan Vestmann
juuli 1916 - september 1916 Liisa Vichmann
1916 - 1919 Jaan Orav
1919 - 1948 Aleksander Hansšmitdt-Helila
1948 - 1960 Maria Kopliste
1960 - 1979 Johannes Kivi
1991 - 2004 Tõnu Tõniste
2004 - 2007 Viive Tüür
veebruar - juuli 2007 Virve Laube (koolijuhi ülesannetes)
2007- … Liilia Oberg
Kooli väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]
- Raeküla kooli almanahh
- Raeküla gümnaasium 1991-2001 II almanahh
- Raeküla gümnaasium/kool 2002-2011 III almanahh