Kasutaja:Oop/Entsyklopeedilisest stiilist
Hakatuseks mõned märkused.
- Enamasti ei tunne ei entsyklopeedia kaasautorid ega nende lugejad kirjeldatavaid isikuid lähedalt. Loomulikult ei saa inimest biograafilises artiklis kogu aeg täisnimega kutsuda, ent sel juhul tuleks vahelduseks kasutada perekonnanime või (harvem) elukutset, mitte eesnime ("Pets otsustas rynnata rootslasi Narva all."; "Alistumise vältimiseks lasi Aadu end Berliini-aluses punkris maha.") ega sõnu nagu "mees", "vant", "säga", "tips" jms.
- Samuti ei ole entsyklopeedias kohta lyyrilisel stiilil. "See oli isamaa jaoks raske hetk, mis lipu haarasid tema parimad pojad" on noorsoojutustus, mille eest on tänulik poogen.ee, mitte aga entsyklopeedia. Halb näide: Boriss Jeltsini noorpõlv. (Meenutab raamatut "Lenini lapsepõlv".)
- Hea entsyklopeediaartikkel on ylevaatlik, kuid mitte kuiv. Loomulikult on omal kohal tabelid ja fotod ning mõne tõiga illustreerimiseks on suurepäraseid graafilisi vahendeid, rääkimata liikuvatest piltidest. Ent lugejale muudab need ligipääsetavaks tekst, mis esitatut heas, sujuvas keeles analyysib ja lahti mõtestab.
- Eesti entsyklopeediatraditsioon on liialt nupsakate poole kaldu, sest me oleme harjunud piiratud trykimahuga nagu ENE-s, mitte põhjalike artiklitega nagu Britannicas. Veebientsyklopeedias pole aga põhjust seda järgida. Ega Vikipeedia Twitter ei ole. Näiteks kasutame me suhteliselt vähe tsitaate ning kuna artiklid on siiani lyhikesed ja viideteta, kipuvad olulisedki asjad olema lyhidalt kokku võetud. Selle vastu aitab just nimelt see, kui terved artiklid kirjutatakse pikemateks ja põhjalikumateks.