Kasutaja:Ohpuu/Oles mul ääli ennitsesse

Oles mu hääli ennitsesse,

kurku kulla muinatsesse,

ära mina petäs pillihääle,

saksalaste sarvehääle,

Kuramaa kume pasuna,

Venemaa vilespilli.

Sest ek viga mul viletsel,

et mul ägel häälennagi,

kuuseoksa kurgunnagi,

rihävars mul rinnunnagi;

sest ek ma vilets vigane,

et ole vaene vanas jäänu,

tutu tullu otsa pääle,

sarve silmil mul sadanu.

Ke miu hääle kätte annas,

hääle kätte sõnu suusse,

häälest annas härjapaari,

tõotes või tõise paari,

sõnast või sõahobese.

Sest ek viga mul viletsel,

et mul ägel häälennagi,

kuuseoksa kurgunnagi,

rihävars mul rinnunnagi,

et ole vaene vanas jäänu,

ammu oodab havvalapi,

mullu tuudi mullakirves,

hakati hauda tegema,

halval auku kaevamaie,

ek saass auku ajade,

ek saass matta maa alla!

halliste

Lauri: Väga positiivne lugu Halliste-vanamehe lauldasoovimisest mida ta aga kahjuks teha ei saa, sest vanadus rõhub peale. Viis ja ebareeglipärasused laulus ja -maneeris tollesama vanamehe käest, sõnad erinevatest Halliste arhiivitekstidest.