Kasutaja:Ohpuu/Kihelkonnakoolide loend

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

1881. aastal oli Eestis 70 kihelkonna- ja 1221 luteri usu külakooli — need kihelkonnakoolid annaks ju kõik nimepidi yles lugeda. igas kihelkonnas seega vist polnud, kui ma õigesti arvestan.

kahtlemata mõnes trykiallikas ongi juba loetud — vaata näiteks artiklis Kihelkonnakool viidatuid. neid mul aga käepärast pole. sestap tegin Google'i otsingu "luteri usu kihelkonnakool" ja sain sellised tulemused ja allikad. nagu puder ja kapsad, aga midagigi.

see kysimus pakub mulle huvi muu hulgas haldusreformi ja asustusmustri arengu seisukohast — kuidas olid lood veidi yle saja aasta tagasi, mitu praeguste põhikoolide ja gymnaasiumidega mingil kombel võrreldavat kooli olemas oli? mitu praegu alles jääb ja milline on võrkude kattuvus? kas suletakse uuemaid koole?

Koolide arv[muuda | muuda lähteteksti]

Artikkel "Kihelkonnakool" teab: 1852. aastal tegutses Lõuna-Eestis 39 luteri usu kihelkonnakooli. Põhja-Eestis Eestimaa kubermangu alal oli samal ajal ainult neli kihelkonnakooli. 1887. aastal oli Põhja- ja Lõuna-Eestis kokku 77 luteri usu kihelkonnakooli. 1911. aasta ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil oli Eestis 56 luteri usu kihelkonnakooli 3445 õpilasega.[1]

Artikkel "Õigeusu kihelkonnakool" teab: Õigeusu kihelkonnakoolide arv hakkas kiiresti kasvama seoses usuvahetusliikumisega 1840. aastatel. Kui 1848. aastal oli kolmes Balti kubermangus kokku 72 õigeusu kogudust, millest vaid 15 juures tegutsesid kihelkonnakoolid, siis 1851. aastal oli ainuüksi Liivimaa kubermangus juba 69 õigeusu kihelkonnakooli ja 1859. aastal 258 kihelkonnakooli.

köstrikoolid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pärnus
  • Laiusel
  • Pilistveres
  • Harju-Ristil
  • ja mujal 1660.—1670. aastatel ja 1680. aastate esimesel poolel[2]
  • Kolga-Jaani Kolga-Jaani kooli leht

mõisakoolid, Forselius[muuda | muuda lähteteksti]

  • Esimene teadaolev mõisakool asutati 1687. a Tähtveres.[2]
  • 1684. a asutas Bengt Gottfried Forselius õppeasutuse köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks (nn Forseliuse seminar, vt *pedagoogikaõppeasutused). 1686. a lõpetasid esimesed õpilased, tegevust alustas 11 köstrikooli.[2]

luteriusu kihelkonnakoolid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Põltsamaa luteriusu kihelkonnakool
  • 1864. a. avati Käru luteriusu kihelkonnakool[3]
  • Vändra kihelkonnakool Kirik, kool ja seltsiliikumine
  • Tori kihelkonnakool oli mõeldud luteriusulistele lastele[4]
  • Kaansoo kihelkonnakool Suure-Jaani
  • 20. sajandi alguses töötasid Tõstamaa vallas nii luteri usu kui vene usu koolid. Tõstamaal asus vallakool kiriku vastas ning kihelkonnakool Köstril.
  • Velise kihelkonnakool

Harjumaa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jüri kihekonnakool?
  • Hageri kihelkonnas Rabivere koolimajas kihelkonnakooli juhataja pojana[5]

Mulgimaa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tarvastu luteri usu kihelkonnakool
  • Karksi luteriusu kihelkonnakool
  • 1872. aastal avati Kõpu luteriusu kihelkonnakool[6]
  • Paistu kihelkonnakool [7]

Võrumaa[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mustjala luteriusu kihelkonnakool[11]
  • Jämaja kihelkonnakooli viimase koolimaja asukohale Kaunispe külas. Kaunispel asunud evangeelse luteriusu kihelkonnakool avati 1826.aastal[12]

Muhu[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hellamaa kihelkonnakool asutati 1850. aastal[13]

viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liim, A. Luteri usu kihelkonnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 111.
  2. 2,0 2,1 2,2 algkoolid. EHA.
  3. Fondiloend
  4. Tori vald - Randivälja
  5. Persoon minevikust, Persoon kaasaajast
  6. Kooli ajalugu - Kõpu Põhikool
  7. TÜ VKA Raamatukogundus
  8. [www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/urvaste/urvaste.html Ajalooline traditsioon Urvaste kihelkonnast]
  9. Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia
  10. Vastseliina 1938, fotod 2010
  11. Mustjala_keskkool_1953-1960 Maarja
  12. Taga-Sõrve
  13. Eda Maripuu