Mine sisu juurde

Kasutaja:OKMommik/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Digitaalvideo on digitaalsel kujul salvestatud video. Video on järjestiku olevate kaadrite esitamine ekraanil mingi sagedusega. Digitaalvideo puhul on informatsioon, mida edastatakse ekraanile, digitaalkujul ehk ühtedena ja nullidena. Iga kaader koosneb pikslitest, nende arv ja kuvasuhe defineerib video eraldusvõime.

Igal pikslil on mingi kogus informatsiooni bitidena, mis näitab piksli värviolekut. Mida pikem video või mida suurem on kaadrisagedus, seda rohkem on kaadreid ja bitte, mida tuleb hoiustada andmekandjal ja ka kuvada ekraanile. [1]

Digitaalvideo kaader koosneb pikslitest. Piksel on videokaadri väikseim element. Igal pikslil on mingi väärtus, mis määrab selle värvi ja heledust. Kui värviväärtused on 8 bitised, video eraldusvõime on 256x144 ja video kaadrisagedus on 24 kaadrit sekundis, siis üks minut kodeerimata videot on 36 864 x 8 x 3 x 24 x 60 = 1 274 019 840 bitti ehk 159 MB.


Kaadrisagedus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaadrisagedus näitab mitu kaadrit kuvatakse sekundis. Kaadrisageduse suurenemise tagajärjel suureneb ka failisuurus. Väga populaarne kaadrisagedus(frame rate) videote jaoks on 30 kaadrit sekundis.


Voogestamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalvideo alguseks võib pidada standardite H.120 ja selle praktilisema järglase H.261 standardiseerimist. H.120 standard töötati välja aastal 1984.

Video kokkupakkimine[4][5]

[muuda | muuda lähteteksti]

Tarkvara, millega saab videofaili kodeerida ja dekodeerida, on koodek. Video koodekid on sarnased pilti kodeerijatele. On olemas nii kadudega tihendamine kui ka kadudeta tihendamine. Üks kadudeta tihendamise meetod põhineb faktil, et osa pikslite väärtused kahel järjestikkusel kaadril võivad samad olla. Selle asemel, et igas kaadris hoida seda sama piksliväärtust, jäetakse see piksel lihtsalt sama väärtusega (Inter frame). Loe ka artiklit Andmete pakkimine.

Suurem osa koodekeid põhineb diskreetsel koosinus teisendusel (discrete cosine transformation, DCT). Kasutusel olevaid koodekeid on palju, kuna vahel on vaja hoida kokku andmemahtu, sellega kaotades videokvaliteeti rohkem, või just vaja paremat kvaliteeti ja failisuurus pole nii suur mure.


Konteinerid

[muuda | muuda lähteteksti]

Konteiner hoiab enda sees kodeeritud videofaili ning veel lisa informatsiooni nagu heli ja andmeid video kohta. Konteinereid pigem mitte segamini ajada koodekitega.