Kasutaja:Noraleiste/Leukoplast
Leukoplastid on kuuli-, muna- või värtnataolised värvuseta plastiidid, mis esinevad maaalustes taimeosades, seemnetes, epidermis ja võrsete säsis.[1] "Leukoplast" on puhtalt kirjeldav termin, mis viitab värvusetutele plastiididele taimerakkudes.[2]
Funktsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Tüüpiliste leukoplastide ülesanne on glükoosi muutmine säilitustärkliseks. Neil juhtudel muutuvad leukoplastid amüloplastideks.[3] Leukoplastidel on mitmeid olulisi funktsioone, sealhulgas tärklise süntees ja ladustamine, lipiidide salvestamine ning valkude süntees ja ladustamine. Tärklis toimib taimede peamise energiaallikana, lipiidid on seotud energia säilitamise ja kasvu protsessidega, valgud toetavad taimede üldist kasvu ja arengut.[4] Paljudes rakutüüpides ei täida leukoplastid peamist ladustamisfunktsiooni, vaid on olemas selleks, et pakkuda mitmeid olulisi biosünteesi funktsioone, sealhulgas rasvhapete, näiteks palmitiinhappe, mitmete aminohapete ja tetrapürroolühendite, (näiteks heemi) süntees. [5]
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Üldiselt on leukoplastid palju väiksemad kui kloroplastid ja neil on muutuv morfoloogia, mida kirjeldatakse amöboidsena. On täheldatud ulatuslikke stroomulite võrgustikke, mis ühendavad leukoplaste juure, hüpokotüülide ja kroonlehtede epidermaalsetes rakkudes. Mõnede rakutüüpide erinevates arengustaadiumites kogunevad leukoplastid tuuma ümber ja stroomulid ulatuvad rakukesta perifeeriani, näiteks on seda täheldatud juure meristeemis paiknevates proplastiidides.[6]
Liigitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Leukoplastid jagunevad mitmeks tüübiks vastavalt nende funktsioonidele:
- Amüloplastid: Spetsialiseerunud tärklise salvestamiseks ja leiduvad peamiselt juurtes ja mugulates. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste ehk statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole. Kui taim on kaldus, langevad statoliidid uuele alumisele rakuseinale. Mõne tunni pärast näitab võrse või juur kasvu uues vertikaalses suunas.[7] Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral.[8]
- Elaioplastid: Põhiliseks ülesandeks rasvhapete, terpeenide ja teiste lipiidide süntees ja säilitamine, neid leidub õliseemnete embrüonaalsetes lehtedes, tsitrusviljades, aga ka paljude õistaimede tolmukates.[9]
- Proteinoplastid: Spetsialiseerunud valkude sünteesile ja salvestamisele, leiduvad aktiivselt kasvavates kudedes.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Issain, V. (1956). Botaanika. Lk. 41. Eesti Riiklik Kirjastus.
- ↑ Mauseth, J. (2016). Botany: An Introduction to Plant Biology. Lk. 66. Jones & Bartlett Learning.
- ↑ Issain, V. (1956). Botaanika. Lk. 41. Eesti Riiklik Kirjastus.
- ↑ Mauseth, J. (2016). Botany: An Introduction to Plant Biology. Lk. 66. Jones & Bartlett Learning.
- ↑ Natesan, Senthil Kumar A.; Sullivan, James A.; Gray, John C. (2005). "Stromules: a characteristic cell-specific feature of plastid morphology".
- ↑ Natesan, Senthil Kumar A.; Sullivan, James A.; Gray, John C. (2005). "Stromules: a characteristic cell-specific feature of plastid morphology".
- ↑ Clark, M. A. & Douglas, M. & Choi. J. (2018) Biology 2e. Lk. 860. OpenStax.
- ↑ Kukk, T. (1996). Soontaimede anatoomia väike praktikum. Lk. 93. TÜ Kirjastus.
- ↑ Hoober, K. & Wise, R. (2007). The Structure and Function of Plastids. Lk. 10. Springer.