Kasutaja:No.roads.left/harjutus

Rahvusvahelise Orienteerumisspordi Föderatsiooni (IOF) Keskkonna komisjoni poolt koostati raportid, mille eesmärk oli väheste ökoloogide arvamuse ümber lükkamine, kes nägid orienteerumist kui potentsiaalselt floorat ja faunat kahjustavat tegevust, ning tõestamine, et kuigi tegemist on radasid mittekasutava ja sageli suurte osavõtjate arvuga spordiüritusega, on orienteerumise ökoloogiline mõju tühine .Viidatud raport toob näiteid orienteerumisele omastest karakteristikutest, mis vähendavad spordiala ökoloogilist mõju.

Orienteerumise kontrollpunkt

Nendeks on:

1. hajutatus ruumis – orienteerumisrajad peavad arvestama erinevate osalejate võimeid ning seetõttu moodustakse neid ühe ürituse jaoks mitmeid, vähendades radade hajutamisega ka koormust loodusele
2. hajutatus ajas – kuna võistlejatel on erinevad stardiajad soodustab see erinevate jooksuradade valikut ning seeläbi vähendab tallamisega tekitatud kahju
3. lühiajaline tegevus – orienteerumisradu kasutatakse mitmekordselt lühikese ajavahemiku jooksul harva ja ka võistlused ise kestavad suhteliselt lühikest aega, mistõttu kahju loodusele ei ole nii suur ning võimalus vegetatsioonil taastuda ja loomadel oma elupaikadesse tagasi pöörduda on olemas
4. pelgupaigad suurematele loomadele – orienteerumise heaks tavaks on radade planeerimisel mõelda ka sellele, kuhu suuremad loomad saaksid varjuda ning luua rajad nendest aladest võimalikult kaugele
5. tundlike alade vältimine – kui tundlikest aladest on planeerijaid teavitatud, on võimalik rajameistritel nendega ka arvestada ning nendesse sisenemist osalejatele aladest teavitamata, ära hoida.