Kasutaja:Nimelik/märkused

Siin materjalid artikli Max von Laue kohta. Alustatud 12.10.2021 kasutaja Pikne soovitusel

Siin üks allikas: https://www.nature.com/articles/milecrystal02 Nimelik (arutelu) 11. oktoober 2021, kell 20:30 (EEST)

Siin Laue eksperimendist 1912 a. ja selle sooritajatest - Paul Knipping ja Walter Friedrich https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B5%D1%82%D0%BE%D0%B4_%D0%9B%D0%B0%D1%83%D1%8D https://de.wikipedia.org/wiki/Laue-Verfahren --Nimelik (arutelu) 11. oktoober 2021, kell 20:38 (EEST)

See video on küll Moseley avastuse kohta aga küllalt põhjalik ja mitmekülgne.. tutvustades 20. sajandi alguse füüsikas toimuvat. Max von Lauest, tema kavandatud katsest on juttu alates kohast. 18:33 https://www.youtube.com/watch?v=_KNZiQsUoA8&t=1083s --Nimelik (arutelu) 11. oktoober 2021, kell 21:14 (EEST)

Tuli mõte, et sellest laiemast kontekstist ja hilisemast mõjust oleks äkki mõistlikum kirjutada XRD leheküljel (Kui ebaõnnestunud nimega artikkel Ja seda arvab ka Andres. Aga keegi midagi ei muuda. Vaata arutelust https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:XRD Pealkiri võiks ikkagi olla vikipeedia kasutajasõbralik, võimalusel loetav.. Röntgenspektraalanalüüs, mitte XRD nagu ka ingliskeelne artikkel pealkirjastatud on), näiteks selle ajaloolist kujunemist käsitlevas osas. Ka inglise, saksa ja vene artiklites ei laskuta Laue avastuse üksikasjadesse, tagamaadesse ja mõjudesse. Muidugi neil on siis erinevad artiklid, nagu Laue meetod venekeelses vikis jne. Nii et küsimusi, mõtlemiskohti ikka on, enne kui hakata artiklit toksima. Ma ei tea, kas oleks parem, kui oleksin kohe artlisse oma teksti püüdnud nö suruda. Eelistan arutelu valmisvorpimisele ja siis muutmisele, kustutamisele jne. Mu meelest vikipeedias pole oluline kiirus ja hulk vaid sisu, kvaliteet. Pikne, aga tänan suunava küsimuse eest! https://de.wikipedia.org/wiki/Dentin#/media/Datei:Pulpal_dentin_junction.png11. oktoober 2021, kell 21:14 (EEST)

Paistab, et selle Laue avastuse ümber on palju ebamäärasust. Nii nagu ka Braggside isa ja poja avastuste ja tõlgenduste ümber. https://www.iucr.org/news/newsletter/etc/articles?issue=149786&result_138339_result_page=25 Samad teemad jooksevad läbi ka videos Henry Moseley teadussaavutuste kohta. https://www.youtube.com/watch?v=_KNZiQsUoA8&t=1083s --Nimelik (arutelu) 12. oktoober 2021, kell 21:42 (EEST)

Dentiini pildi peaks tõlkima: https://de.wikipedia.org/wiki/Dentin#/media/Datei:Pulpal_dentin_junction.png Hea joonis --Nimelik (arutelu) 19.03 2022 kell 11:06

Targutusest arutelulehel Oksüdeerija tuleks välja sõeluda Vikipeedia vormile sobilik osa: Väike kõrvalepõige fotosünteesi valgusreaktsioonidesse fotosüsteem II-e. Laetud reaktsioonitsenter, mis on just kaotanud oma ergastunud elektroni..see kahest klorofüllimolekulist moodustunud dimeer (P680+) fotosüsteemis II, mille abil fotosünteesiv organism lagundab vett, sisuliselt võttes tugevalt oksüdeerijalt hapnikult elektroni näitab, et valguse energia abiga elektroni kaotanud P680 klorofüllide paar on väga tugev (hapnikust tugevam) oksüdeerija. Teadaolevalt on P680+ kõige tugevam bioloogiline oksüdeerija. Ingliskeelsest vikipeediast: Oxidized P680 (P680+) is the strongest biological oxidizing agent known. It has an estimated redox potential of ~1.3 V. This makes it possible to oxidize water during oxygenic photosynthesis. https://en.wikipedia.org/wiki/P680 ja venekeelsest vikipeediast: П680+ — сильнейшей биологический окислитель. Его окислительно-восстановительный потенциал составляет приблизительно +1,3 В (по другим данным +1,12 В). Это позволяет ему индуцировать процесс окисления воды, окислительно-восстановительный потенциал которой +0,8 В. В то же время редокс-потенциал фотовозбуждённого П680 находится в отрицательной области (менее −0,6 В). https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F680 -- Just sellepärast on meil hapnikku, mida hingata. Just sellepärast on meil selline elu Maal, nagu me seda tunneme. Sest evolutsioonis tekkis selline tugev oksüdeerija, mis hakkas mängima hapnikuga, veega. --Nimelik (arutelu) 10. veebruar 2021, kell 02:09 (EET)