Kasutaja:Mumskar48601/liivakast

Arheoloogia on teadus, mis uurib ühiskonda inimtegevuse tagajärjel tekkinud materiaalsete tõendite põhjal. Samuti ei tegele arheoloogia juba mõnda aega ainult muinasaja uurimisega. Seega on arheoloogia ja ajalugu omaette teadused, mis erinevaid meetodeid kasutades uurivad ühte ja sama – inimühiskonda ja selle kujunemislugu. Arheoloogilisi väljakaevamisi tehakse üldiselt kahel juhul – probleemkaevamised viiakse läbi mingile konkreetsele küsimusele vastuse saamiseks, näiteks ühe piirkonna linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust või päästekaevamised toimuvad siis, kui muistised jäävad ehitustele ette, näiteks maanteede rajamisel või hoonete ehitamisel. Väljakaevamised võivad kesta paar nädalat ning vahel isegi mitu aastat.

Mida kaevatakse?

Ajaloo uurijatena huvitab arheolooge kõik, mis omaaegsetest inimestest maha on jäänud. Seega tehakse uurimistöid väga erinevates piirkondades ja paikades: linnad ja linnused, põllud, asulad jms. Konteksti jälgimine ja fikseerimine on oluline ka ühe muistise sees. Maetute paiknemine kalmes, neile kaasapandud esemete hulk, tüüp ja paiknemine võivad matusekombestikust rääkida väga palju. Just sellel põhjusel ongi keelatud muististe omavoliline kaevamine ning sealt leidude eemaldamine – nii kaob tervikpilt muistisest.

Kuidas kaevatakse?

Kaevamine hõlmab algselt mulla üleküllastamise masina abil või vahel ka käsitsi labidaga kaevates. Arheoloogilises registris elavad leiud ja esemed võetakse käsitsi kätte ja jälgitakse, kui kontekst, mille nad ellu jäävad, on kaevatud. Sõltuvalt sobivusest ja ajapiirangutest on saadaval mitu muud tehnikat. Sõelumist kasutatakse väikeste esemete, nagu keraamikakildude või väikeste kildude taastamiseks. Sõelumise kasutamine on tavalisem uuringutel põhinevates kaevamistes, kus on rohkem aega. Kaevetööde leidmise üks oluline roll on spetsialistide roll kohapealse informatsiooni edastamisel arheoloogilistest andmetest eemaldatavate kontekstide kohta. Kohapealne kohtumine on osa kinnitusprotsessist, mille käigus hinnatakse tööhüpoteesi kehtivust.

Materjali säilitamine

Arheoloogilised kaevamised on kordumatu protsess, sest sama maa-ala ei saa kaevata kaks korda. Seega on arheoloogia sageli tuntud kui hävitav teadus, kus peate märkuste tegemiseks hävitama algsed tõendid. Selle leevendamiseks saab kaevamisprotsessi ja selle tulemuste salvestamiseks kasutada väga täpseid ja kas täpseid digitaalseid sorteerimis meetodeid. Kõik leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja paigutatakse kottidesse või karpidesse. Konserveerimist vajavad leiud, näiteks metall- ja puuesemed saadetakse laborisse konservaatorite hoole alla. Digitaalsed tööriistad, mida põldude arheoloogid kasutavad kaevetööde ajal, on GPS , tahvelarvutid jms.