Kasutaja:Mounmaa/sandbox

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Mällu vastendatud fail on osa virtuaalsest mälust, millele vastab baitide üks-ühene vastavus mingile osale failist või faililaadsest ressursist. Tavaliselt kasutatakse kõvakettal eksisteerivat faili, kuid saab ka kasutada teisi vahendeid, millele operatsioonisüsteem failikirjeldajat kasutades viidata suudab.. Sellist vastavust ära kasutades saab programm kasutada virtuaalset mälu samamoodi nagu primaarset mälu.

Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige tavalisem koht, kus rakendatakse mällu vastendatud faile, on tänapäeva operatsioonisüsteemide protsesside laadija. Kui protsess käivitatakse, kasutab operatsioonisüsteem mällu vastendatud faili, et mällu käivitamiseks tuua jooksutatav fail koos tema kõikide laaditavate moodulitega. Enamus mälu vastendamise süsteeme kasutavad nõudmise põhjal lehekülgede saalimist, kus lehekülg laetakse mällu ainult siis, kui mingi protsess on seda nõudnud.[1] Käivitavate failide korral lubab selline käitumine operatsioonisüsteemil valikuliselt laadida ainult need osad protsessist, mida on tegelikult vaja täita.

Teine tavaline koht, kus kasutatakse mällu vastendatud faile, on mälu jagamine mitme protsessi vahel. Tänapäeva operatsioonisüsteemides ei ole üldiselt lubatud protsessidel kasutada mäluruumi, mis on allokeeritud teise protsessi kasutamiseks. On olemas erinevaid meetodeid, kuidas mälu protsesside vahel turvaliselt jagada, kuid mällu vastendatud failide sisend/väljund on üks kõige populaarsemaid. Kaks või enam programmi saavad samaaegselt vastendada ühe füüsilise faili mällu ja seejärel sellele mälule ligi pääseda.[2]

Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Mällu vastendatud faile on kahte tüüpi:

Säiliv mällu vastendatud fail[muuda | muuda lähteteksti]

Säilivate mällu vastendatud failidega on vastavusse seatud reaalne fail kettal. Kui kõik protsessid on faili kasutamise lõpetanud, salvestatakse andmed lähtefaili. Säilivaid mällu vastendatud faile on mõistlik kasutada, kui töötatakse väga suurte lähtefailidega.[3]

Mitte säiliv mällu vastendatud fail[muuda | muuda lähteteksti]

Mitte säilivate mällu vastendatud failidega ei seata vastavusse faili kettal. Kui viimane protsess lõpetab faili kasutamise, siis kõik andmed kaovad ning prügikoristus eemaldab faili. Sellist lähenemist eelistatakse juhtudel, kus töötatakse mitme protsessi vahel jagatud failidega ja protsessidevahelise suhtlusega.[3]

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kiire ja kerge ligipääs andmetele, nagu nad oleks juba mälus olemas. [4]
  • Võrreldes tavalise sisend/väljundiga on jõudlus palju parem. [4]
  • Kaudselt asünkroonsetes programmides ei teki lõimede probleeme. [4]

Puudused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kasutab palju rohkem mälu kui tavaline sisend/väljund.[4]
  • Puudub kontroll, kui palju mälu kasutatakse ja kui kaua andmed püsivad muutmälus.[4]
  • Mällu vastendatud failid nõuavad kindlaks määratud faili suurust, nende mahtu on väga raske muuta.[4]
  • Bait-baidile vastendamine teeb väga raskeks faili andmete kokkupakkimise.[4]
  • Mällu vastendatud failid ei toeta failide jagamist.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

TOPS-20 PMAP[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige esimene mällu vastendatud failide rakendamine oli PMAP-süsteemi kutse DEC-20's TOPS-20 operatsioonisüsteemis.[5] Seda hakati arendama 1969. aastal ja valmis sai see 1976. aastal.

SunOS 4 mmap[muuda | muuda lähteteksti]

SunOS 4 (detsember 1988) tutvustas Unixi käsku 'mmap', mis lubas programmidel faile mällu vastendada.[6]

Kasvavad mällu vastendatud failid (GMMF)[muuda | muuda lähteteksti]

Kaks aastakümmet pärast TOPS-20's PMAP avalikustamist tekkisid Windows NT-sse kasvavad mällu vastendatud failid.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Linux Knowledge Base and Tutorial". www.linux-tutorial.info. Vaadatud 2018-11-04.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  2. "Memory Mapped File IPC". University of Illinois. 04.04.2014. Vaadatud 26.11.2018. 
  3. 3,0 3,1 "Memory-Mapped Files". docs.microsoft.com (en-us keeles). 05.09.2018. Vaadatud 2018-11-04.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Thorpe, Danny. "The Hidden Costs of Memory Mapped Files – Danny Thorpe". dannythorpe.com (en-US keeles). Vaadatud 2018-11-04.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  5. "TOPS-20 Monitor Calls Reference Manual". 1982-12. Vaadatud 26.11.2018.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  6. Siebenmann, Chris (07.06.2018). "The history of Unix's confusing set of low-level ways to allocate memory". utcc.utoronto.ca. Vaadatud 2018-11-04.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  7. Richter, Jeffrey (Oktoober 1995). "Add Growable Memory-Mapped Files to your App". Microsoft Systems Journal. pp. 17–28.