Kasutaja:Merilinr/harjutus

Orienteerumise kontrollpunkt

Esimese alla kuuluvad näiteks Rahvusvahelise Orienteerumisspordi Föderatsiooni (IOF) Keskkonna komisjoni poolt koostatud raportid, mille eesmärk oli nende väheste ökoloogide arvamuse ümber lükkamine, kes nägid orienteerumist kui potentsiaalselt floorat ja faunat kahjustavat tegevust ning tõestamine, et kuigi on tegemist radasid mittekasutava ja sageli suurte osavõtjate arvuga spordi üritusega, on orienteerumise ökoloogiline mõju tühine . Osundatud raport toob näiteid orienteerumise omadustest, mis vähendavad spordiala ökoloogilist mõju. Nendeks on:

• Hajutatus ruumis – orienteerumisrajad peavad arvestama erinevate osalejate võimeid ning see tõttu moodustakse neid ühe ürituse jaoks mitu, vähendades radade hajutamisega ka koormust loodusele.
• Hajutatus ajas – kuna võistlejatel on erinevad stardiajad, soodustab see erinevate jooksuradade valikut ning seeläbi vähendab tallamisega tekitatud kahju.
• Lühiajaline tegevus – orienteerumisradu kasutatakse mitmekordselt lühikese ajavahemiku jooksul harva ja ka võistlused ise kestavad suhteliselt lühikest aega, tänu millele ei ole kahju loodusele nii suur ning võimalus vegetatsioonil taastuda ja loomadel oma elupaikadesse tagasi pöörduda on olemas.
• Pelgupaigad suurematele loomadele – orienteerumise heaks tavaks on radade planeerimisel mõelda ka sellele, kuhu suuremad loomad saaksid varjuda ning luua rajad nendest aladest võimalikult kaugele.
• Tundlike alade vältimine – kui tundlikest aladest on planeerijaid teavitatud, on võimalik rajameistritel nendega ka arvestada ning nendesse sisenemist ära hoida.