Kasutaja:Mekiro19/Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium

Allikas: Vikipeedia

Täiskasvanute Gümnaasium on täiskasvanute üldhariduskool Pärnus. Oma pika ajaloo vältel on kool vahetanud korduvalt nime ja asupaiku, muutunud on erinevatel aegadel õppesüsteem, kuid sama on olnud kogu aeg suund pakkuda täiendavat hariduse omandamise võimalust neile, kel mingil põhjusel haridustee päevakoolis pooleli on jäänud [[1]].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese Eesti Vabariigi aeg 1921-1945[muuda | muuda lähteteksti]

12. oktoobril 1921 avas Pärnu Linnavalitsus üldharidusliku Pärnu eraõhtukeskkooli. Sellega pandi alus emakeelsele täiskasvanute koolitusele Pärnus. Esialgu asus kooli juhataja kohusetäitjaks Leopold Kampmann, kelle asemele sai 1922..aastal Mihkel Mihelson. Pärnu Linna Eraühisõhtukeskkooli astus esimesel aastal kokku 75 õpilast, vaid 56 neist pidasid vastu õppeaasta lõpuni. Õppimine töö ja pere kõrvalt osutus paljudele üle jõu käivaks. Õppekeeleks oli koolis eesti keel. Õppemaks oli 1 500 marka õpilaselt poolaastas.

1922/1923 õppeaastal oli koolis juba 112 õpilast, 1923/1924.õppeaastal oli õpilasi 126, kõik olid nii rahvuselt kui ka kodakondsuselt eestlased.. See oli ka suurim õpilaste arv kogu kooli eksisteerimise vältel.

1924.aasta kevadel toimusid koolis esimesed küpsuseksamid ja lõpetas 1. lend, kuid pilaste vähesuse tõttu hakkas kool tasapisi oma klasse sulgema ning 1927.aastal lõpetas kool tegutsemise.

Sellega täiskasvanute haridus Pärnus siiski ei piirdunud. 1923. aasta septembris olid alguse saanud õhtused täienduskursused täiskasvanutele. Kursuste juhatajaks sai eraõhtukeskkooli juhataja Mihkel Mihelson. Õpilastel pidi olema lõpetatud kolm algkooli klassi ja vanust 18 aastat. Kursustel õpetati üldaineid. (eesti keel, matemaatika, ajalugu, geograafia, loodusõpetus, saksa keel, joonestamine, laulmine, loodusteadused). Kursuste ülalpidamiseks saadi raha Haridusministeeriumilt ja linnalt lisaks veel 40 000 marka.

3. jaanuaril 1924.aastal tegi Haridusministeeriumi kooliosakond ettepaneku muuta õhtused täienduskursused tööstuskooliks ning juba 1924. aasta septembris alustas tööd uue nimega õppeasutus - Pärnu Linna Tööstusõpilaste Kool. Õhtuste täienduskursuste varad anti üle Tööstusõpilaste Koolile.

Uus kool oli suunitlusega töölisnoortele ja tegutses 3- klassilise (7., 8., ja 9. klass) õhtuse õppeasutusena. Kooli astumise tingimuseks oli 6. klassilise algkooli eelhariduse olemasolu ja vanuseks vähemalt 13 eluaastat. Kool ei olnud enam pelgalt noorte pärusmaa, vaid õppima said nüüd asuda ka vanemad töölised. Vanemaid töölisi võeti kooli ainult sellisel juhul, kui noortest vabu kohti üle jäi. Kooliosakond ning õppetöö algas ja lõppes ühtemoodi avalike koolidega, erinev koolitöö korralduses oli see, et tunnid olid kolm korda nädalas ja õhtuti.

Õppejõududeks registreeriti erinevate Pärnu koolide õpetajad. Kooli juhataja kohusetäitjaks ja matemaatikaõpetajaks määrati Peeter Kolts, kes oli lõpetanud Peterburi Õpetajate Instituudi. Füüsikat, keemiat ja astronoomiat hakkas õpetama Moskva Ülikooli lõpetanud Mihkel Mihkelson. Tartu Õpetajate Seminari haridusega Arnold Nigossonist sai eesti keele õpetaja. Õpetaja kohusetäitjana astus ametisse Konstanzi Tehnikumis ning Hannoveri Kunsti- ja Käsitöö Koolis õppinud Oskar Siimann, kes hakkas andma joonestamistunde. Nagu näha, olid kõik õpetajad kõrgelt haritud ja õppinud maailma erinevates õppeasutustes.

1939. aastal algas Teine maailmasõda, 1940. aasta suvel kehtestati Eestis nõukogude võim ning koolid riigistati. 1940. aasta augustis avatigi nõukogude võimude poolt tööstusõpilaste kooli juures 2-aastase õppeajaga Pärnu Poeglaste Ametikool metallitöö osakonnaga. Kuna mõlemad koolid kasutasid ühiseid ruume, oli otstarbekas ka ühine juhtimine. Seetõttu kinnitati ametikooli juhatajaks tolleaegne Pärnu Tööstusõpilaste Kooli juhataja Joosep Sulengo, enamus õpetajaid töötas samuti mõlemas koolis.

Esimesel aastal õpetati üldaineid, teisel ja kolmandal aastal eriala. Pärnu Tööstusõpilaste Koolis õpetati metalli- ja sadulsepa tööd, hiljem lisandusid “ juukse- ja kehakattetööd“(õmblus).

1941./1942. õppeaastal tegutsesid koolid edasi, kuid muudeti koolide nimesid: ametikoolist sai  Pärnu Tööstuskool ja Pärnu Linna Tööstusõpilaste Kooli nimetus lühenes Pärnu Tööstusõpilaste Kooliks. Õppeaega Pärnu Tööstusõpilaste Koolis lühendati kolmelt aastalt kahele. 

Nõukogude Eesti aeg 1944-1991[muuda | muuda lähteteksti]

01. oktoobril 1944. aastal reorganiseeriti Pärnu Tööstusõpilaste Kool ja 1945. aasta kevadel nimetati see ümber Pärnu Töölisnoorte Keskkooliks, 1947.aastal avati kooli juures vene osakond.

1959./60. õppeaastaks leiti ammusele ruumiprobleemile lahendus.selleks ajaks neljas erinevas majas tegutsenud sai sobivad ja avarad ruumid uues Pärnu IV Keskkoolis Tallinna mnt 40-a. Õpilaste arv oli kasvanud nelja ja poole sajani. Õppetööd alustas 18 klassikomplekti, eesti õppekeelega osakonnas 307 õpilast ja vene õppekeelega osakonnas 157 õpilast. Õpetajaskond koosnes 24 õpetajast.

Seoses õpilaste arvu suurenemisega moodustati 1962.aastal kaks kooli: eesti õppekeelega I Töölisnoorte Keskkool ja vene õppekeelega II Töölisnoorte Keskkool.

1964./65. õppeaastal saavutas õpilaste arv maksimumi 791 õpilase ja 29 klassikomplektiga. Koolis töötas 39 pedagoogi, neist põhikohaga 20.

Sügisel alustasid I Töölisnoorte Keskkoolis tööd nn meistrite klassid, kus õpiti üldainete kõrval veel eriaineid: MA- klassis metallide töötlemise tehnoloogiat, MB- klassis toiduainete ja õmblustoodete tehnoloogiat ja 1964. aastal lisandunud 9. M-klassis elektriku ja metallide töötlemise eriala.

Kolme aasta jooksul sai õppur lisaks keskkooli tunnistusele meistripaberid. Eriklassis õppijateks olid peamiselt keskealised inimesed, erihariduseta praktikud, kes igapäevaselt töötasid meistrite või brigadiridena. Meistrite klassi lõpetas üldse 96 inimest, neist viimane lend 1971. aastal.

1971. aastal nimetati I Töölisnoorte Keskkool Pärnu I Õhtukeskkooliks ja II Töölisnoorte Keskkool vastavalt Pärnu II Õhtukeskkooliks. 1976. aastal moodustati I Õhtukeskkoolis õhtuse õppevormi kõrvale ka kaugõppegrupid (täispäeva- ja sesoonõppeklassid). Osa klasse töötas ka Pärnu ettevõtete juures (REV, KEK, Kaubandusvalitsus). 1979. aastal liideti I Õhtukeskkooliga 1963.aastal loodud Kaugõppekeskkool.

1985. aastal likvideeriti I ja II Õhtukeskkool ning moodustati uus kool - Pärnu Linna Õhtukeskkool eesti ja vene osakonnaga. Vene osakonna lõpetasid viimased õpilased 2005. aastal, osakond jätkab tööd Pärnu Vene Gümnaasiumi juures.

Taasiseseisvunud Eesti aeg 1991-[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aastast tegutseb kool Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi nime all. Aastatel 2001 – 2006 asus kool Lembitu 1A majas ning praegu aadressil Noorte Väljak 2. [Pärnu] Praeguseks on koolist saanud hinnatud haridusasutus, abiks kõigile, kes otsivad haridust töö kõrvalt või soovivad jätkata gümnaasiumiteed väikeses, kuid tugevas ning igati sõbralikus keskkonnas. Gümnaasium pakub kaasaegset paindlikku õppesüsteemi [[2]]. Lõpetanute tagasiside kooliajale on positiivne [[3]].


Kooli direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

• 1921-1922 – ajutine juhataja Leopold Kampmann • 1922-1927 – juhataja kohusetäitja ja juhataja Mihkel Ernst Linnolt (Mihelson) • 1924-1931 – juhataja kohusetäitja ja juhataja Peeter Kolts • 1926-1930 – juhataja Reinhold Jürgenson • 1931-1944 – juhataja Joosep (Sultson) Sulengo • 1944-1946 – juhataja Evald Traks • 1946-1947 – direktor Luise Ruber • 1947-1950 – direktor Linda Tarkpea • 1950-1951 – direktor Dimitri Suigussaar • 1951-1955 – direktor Niina Stoljartśuk • 1955-1964 – direktor Praskovja Grinkina • 1962-1976 – direktor Kalev Põldsepp • 1976-1985 – direktor Helle-Marie Pallik • 1985-1987 – direktor Tatjana Vasser-Kuldkepp • 1987-2000 – direktor Jaan Mikk • 2000-2000 - direktori kohusetäitja Hilja Räni • 2000-2001 – direktor Tiiu Meras • 2001- direktor Karin Kurvits

Kooli õpetajad aastatel 1921- 1945[muuda | muuda lähteteksti]

Leopold Kampmann;Georg Johan Jürist (end Jürvetson); Aliide Ertel;Aleksandra Kampmann (sünd Andrienko),Marta Kosenkranius;Emma Martinson; Lilly Elise Rispel;Aleksander Tamm;Johannes Õunap;Eugen (Jevgeni) Dampel;Mihkel Ernst Linnolt (end Mihkelson,Mihelson);Reinhold Jürgenson;Harriet Stamm;Juhan Maisma(end Joosep Mathias Mühlbach);Artur Luter;Marie Isak;Emma Kaho;Olda Schalalaevskaja;Jakob Adamtau;Konrad Goebel(Gööbel);Konstantin Süvalo (end Scerbakoff);Dimitri Suigusaar;Philipp Lorenzsonn;Elisabeth Arn;Johannes Lomp-Õunap;Madis (Matvei)Aitsam;Edgar Kristjan Reinhold Kibe;Aleksander Lossmann,Valter-Oskar Voldemar Mälk;Meta Alide Timusk (end Timmusk);Arnold Nigosson;Aleksander Ruul;Aleksei Tomberg;Eveliine Saar;Rosalie Kevend;J. Eschestamm;Ilse Normann;Peeter Kolts;Artur Thacker;Olev Siinmaa (end Oskar Siimann);Paul Vassil;Martin Jürgen;Lydia Pullissaar;Heinrich Meri;Georg Köösel;Hans Rööp,Hedvig Aun;August Rööp;August-Voldemar Kõrv;M. Martinson;Johann Estam;Boris Hermann;Martin Mardi(end Martinson);Bernard Sööt,Juulius-Joosep Sulengo (end Sultson);Gustav Heinrich Mälk;Else Aschkevitz-Johanson;Marta Soodla-Sakson-Sööt;Martin Mard;Hilda Saarts;Ida Rebane;Ella Elvine Treffner,Oskar Peska;Roman-Nikolai Remmel;Erich Leps;Leili Juurikas;Aldur Suurraid;Rein Kimber;Johan Petri;Erich Vaiküll;Ado Martin;August Mullaste(end Müllerstein);Johannes Saar;Georg Kotka;A. Jaanhold;Johan (Johannes) Nurk;Sergei Palu;Daria Adams;Lidia Aitsam;Senta Bester;Edgar Igarik;Linda Elbing;Helmi Jaanson;Ado Irval;Oskar Rinne;Evald Mälson;Evald Treffner;Orvo Loitve;Arvid Laur;Friederike Tanner;Evald Traks;Osvald Avango;Sigrid Mau;Juta Puust;Ferdinand Tombo;Leena Morats;Voldemar Puistama;Toivo Õunap;Juhan Joosep;Märt Liiva.

Tuntud vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]