Kasutaja:MeMeier/Kapital

KAPITAL(Ingl.k capital)- tootmisesse investeeritud ja seega teatud tootmistegureiks muudetud raha, mis on pandud uut raha teenima.

Mõiste "kapital" on pärit Vana-Roomast ja tuleneb ladinakeelsest sõnast "capita", mis tähendab looma pead. Termin kapital võeti kasutusele keskajal. Vapitalis pars debiti tähendab võla põhiosa. Sellest tulenevalt mõistetakse kapitali all protsente kandvat rahasummat või varandust, mis tootmisesse paigutamisel annab tulu.

Iseloomustus

Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed, maa jne. Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda inimkapitali ülesehitamisena. Üldse on rikkusel kolm olekuvormi või alaliiki:

1. tarbitav rikkus
2. varudena hoitav rikkus
3. kapital

Kapital on produktiivne rikkus, mis annab kasumeid ja kasvab kasumite andmise teel tootmisprotsessis juurde. Teistele rikkuse olekuvormidele mingisugune juurdekasv omane ei ole. Ei ole olemas mingit teist rikkuse saamise või loomise võimalust, kui saada või luua seda tootmisprotsessis kapitalikasumitena. Kapitaliga toimub koguaeg selline metamorfoos, et kapital muundub tootmisprotsessis valmistatavaks toodanguks: kapitali väärtus langeb, minnes üle toodangu väärtusesse. Et toomisprotsessis kapitali hulk ei väheneks vaid samuti suureneks, selleks tuleb üks osa toodangust muuta pidevalt uueks kapitaliks, reinvesteerides või investeerides selle tootmisesse.

Kapitali liigitus

Kapitalil omakorda on kaks alaliiki:

1. tootmises rakendatud tööjõud e. töö, mis on inimkapital
2. tootmises rakendatud igasugune muu rikkus e. esemeline kapital

Tööjõud on rikkuse liik , mis seisneb inimese enese võimetes ja oskustes toota. Sellise rikkuse koosseisu kuuluvad ka inimese vaimsed võimed, nagu näiteks tema arusaamised, teadmised ja mõtlemisvõime. Tööjõud ei ole loodusressurss, vaid inimese poolt tootmise teel loodud, milliseks tootmiseks on näiteks lapsekasvatus, hariduse ja oskuste omandamine. Esemeline kapital on kogu muu tootmisesse rakendatud rikkus, nagu näiteks rakendatud tootmismasinad ja vahendid.

Kapitali paigutaminsel tootmisesse väärib erilist tähelepanu tema liigitus, osalemine hüvede valmistamisel . Kapitali tulukuse ja taastamise määramisel jaotatakse reaalkapital põhi- ja käibekapitaliks. Põhikapitalina käsitletakse vabrikuid, laevu ja muid kestvamaid tootmisvahendeid. Nad võtavad protsessist osa korduvalt. Käibekapitali moodustavad toormaterjal, pooltooted, valmistoodang ladudes jm., mis osalevad ühes tootmisprotsessis lühikest aega ning lõpuks siirduvad kaupadena tarbijate kätte. Mõlemad kapitalid peavad varem või hiljem uuenema. Reaalkapitali hulk ja struktuur määravad ettevõtluse suuna ja tõhususe.

Kapitali omadused

Obligatoorsed

Kapitali obligatoorseteks omadusteks on, olgu siis tegemist ükskõik millise alaliigiga, et see peab olema rikkus, ning teiseks see rikkus peab olema maksimaalselt tootmisesse rakendatud. Rikkuseks mitteolevad asjad, mis on küll tootmisesse rakendatud, nagu näiteks looduslik päikesevalgus taimekasvatuses jne., kapital olla ei saa. Tootmises osaliselt või mittetäieliku intensiivsusega rakendatav rikkus on samuti kapitaliks vaid osaliselt, olles samuti muu rikkus, mis ei ole kapital.

Suurus

Kuna kapital on rikkus siis on tal ka alati suurus, ning see suurus on mõõdetav samamoodi, nagu on üldse mõõdetav rikkuses olevate asjade suurus. Kapital ehk kapitaliks olevad asjad on turul ostetavad ja müüdavad ning kapitalil võib olla ka hind, kuid on ilmtingimata väärtus.

Investeerimine

Igasugune kapitali investeerimine on võimatu, sest kapital on juba tootmisprotsessi investeeritud rikkus ja seda ei saa topeltinvesteerida. Kui tahetakse siiski kapitali arvelt investeerida, siis kõigepealt tuleb see kapital muundada rikkuse varuks, ning alles siis uuesti muuta see rikkuse varu kapitaliks näiteks mingis teises tootmisprotsessis.

Kulumine

Tootmisprotsessis rakendatud rikkus paratamatult kulub selles tootmisprotsessis, ehk kapital kulub ja hävineb. Tootmisvahendid kuluvad ja vananevad tootmisprotsessis, ning ka rakendatud tööjõud ehk inimkapital kulub ja vananeb. Niimoodi kulub lõpuks läbi kogu see toomisesse investeeritud rikkus. See ei kulu läbi momentaalselt vaid ajapikku. Kapitali kulumine on paratamatu, mis tähendab asjade hävitamist ja väljendub näiteks nende asjade hinna ja väärtuse langemises. Asjade kulumisel kapitaline väärtus langeb juba tegelikult enne nende tootmisesse rakendamist.

Toodangu suurenemine

Kapital mitte ainult ei kulu tootmisprotsessis, vaid põhjustab ka toodangu suurenemist sellessamas protsessis. Esemelisest kapitalist oleneb tootmise produktiivsus ehk see, kui palju rikkust selles tootmisprotsessis luuakse rakendatud inimtööjõu suhtes. Kapitalist ja selle hulgast oleneb tootmisel tööviljakus, sellest omakorda tootmise produktiivsus ehk see kui palju rikkust selles tootmisprotsessis luuakse. Üldse tähendab suurem kapitali hulk suurema tootlikkusega tootmisvahendeid, täiuslikumaid tootmise tehnoloogiaid, ning ühtlasi ka inimeste paremaid teadmisi ehk üldisemalt kõrgema produktiivsusega tööjõudu. On oluline, et kasumeid annavad tootmises mõlemad kapitali alaliigid, kuigi kasumeid tootmises loob eelkõige esemeline kapital.

Kasum

Kui see osa rikkusest, mille võtta tootmisel loodav rikkus, osutub suuremaks tootmisel kulutatavast rikkusest, tekib kasum. Kasum on tootmise paratamatu tulemus ning normaalne tootmine toimub alati kasumitega. Need tootmisel tekkivad kasumid on aga eranditult kapitalikasumid. Kapitalikasumid on paratamatud ning eksisteerivad igasuguse vähegi normaalse tootmise juures kõikidel tootmise ja majanduse arengu tasemetel alates kõige primitiivsema ühiskonna tasemest, omades aga tendentsi veelgi kasvada vastavalt sellele, kuidas ühiskond ja selle majandus edasi areneb. Tootmisel esinevad kasumid tekivad looduse arvelt. Tootmine on looduse ümberkujundamine inimese poolt vastavalt oma soovidele ja vajandustele, ning tootmisel tekivad kasumid just selle sama looduse tõttu mida inimene tootes ümber kujundab. Inimene kasutab tootmisel ära loodusjõude ja ressursse millepärast tekivadki tootmisel kasumid. Näiteks kasutab inimene ära päikesevalgust ja mullaniiskust taimekasvatusel. Et tootmisel esinevad kasumid, või et kapitalikasumid on paratamatud, seda tõendab näiteks rikkuse suurenemine ja igasugune juurdekasv ühiskonnas. Ilma kasumite tootmiseta poleks üldse tootmist, ning osutuks igal juhul jätkuvalt võimatuks.