Kasutaja:Mati.kook/harjutus
Lähtetekst[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese alla kuuluvad näiteks Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon (IOF) keskkonnakomisjoni poolt koostatud raportid, mille eesmärk oli nende ökoloogide arvamuse ümber lükkamine, kes nägid orienteerumist, kui potensiaalselt floorat ja faunat kahjustavat tegevust. Lisaks tõestamine, et kuigi orienteerumisel ei kasutata alati metsaradu, on orienteerumise ökoloogiline mõju tühine (Parker 2010).[1] Raport toob näiteid orienteerumisele omastest eripäradest, mis vähendavad spordiala ökoloogilist mõju.
Ökoloogiline mõju[muuda | muuda lähteteksti]
- hajutatus ruumis – Orienteerumisrajad peavad arvestama erinevate osalejate võimeid ning seetõttu valmistatakse ette neid ühe ürituse jaoks mitu, vähendades radade hajutamisega ka koormust loodusele
- hajutatus ajas – kuna võistlejatel on erinevad stardiajad, soodustab see erinevate jooksuradade valikut ning seeläbi vähendab tallamisega tekitatud kahju.
- lühiajaline tegevus – orienteerumisradu kasutatakse mitmekordselt lühikese ajavahemiku jooksul harva ja ka võistlused ise kestavad suhteliselt lühikest aega mis tõttu kahju loodusele ei ole nii suur ning võimalus rohustikul taastuda ja loomadel oma elupaikadesse tagasi pöörduda on olemas.
- pelgupaigad suurematele loomadele – orienteerumise heaks tavaks on radade planeerimisel mõelda ka sellele, kuhu suuremad loomad saaksid varjuda ning luua rajad nendest aladest võimalikult kaugele.
- tundlike alade vältimine – kui tundlikest aladest on planeerijaid teavitatud, on võimalik rajameistritel nendega ka arvestada ning nendesse sisenemist osalejatele aladest teavitamata ära hoida.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Allikas
- ↑ Lingi tekst, lisatekst.