Kasutaja:Marihobemets/Huule-suulaelõhe

Allikas: Vikipeedia

Huule-suulaelõhe on sünnidefekt, mis tekib loote arengu käigus ja hõlmab kas ülahuule või suulae piirkonda. Huule-, alveolaarjätke- ja suulaelõhe on kahe piirkonna defektide kombinatsioon.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt arenevad suu ja nina välja esimese 6 ja 12 nädala vahel, mõnel lapsel aga ei kasva osa huulest ja suulaest kokku. Kuna need arenevad erinevalt, võib osadel esineda lõhenenud huul, suulagi või isegi mõlemad. Selline lõhe jätab augu nina ja suu vahele.[1]

Haigus esineb erineva raskusega, väikesest vaost huulel kuni päris eraldi olevate huule osadeni. Huulelõhe võib olla ühe- või kahepoolne. Sageli puudub hambumus või on kas nina või hambad. Kui tegu on ainult suulae lõhega, asub see näo keskjoonel ning haigus võib esineda nii pehmel kui ka luulisel osal.[1]

Vormid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Suulaelõhe - suulagi ei ole külgedelt kokku kasvanud ning ninaõõs ja suuõõs jäävad ühendatuks.[2]
  2. Huule- ja suulaelõhe koos. Kindlat põhjust huule- ja suulaelõhe tekkimisel ei ole. Suur mõju on pärilikkusel. Lõhe tekib lootel ema varajases rasedusjärgus. Lõhe tekkimist võib mõjutada emapoolsed rasedusaegsed haigestumised, suitsetamine, alkoholi ja ravimite tarvitamine. Huule- ja suulalõhega kaasnevad tervisehäired lapsel.[2]
  3. Sage nohu ja suurem vastuvõtlikkus keskkõrvapõletikele.[2]
  4. Ebaõige hambumus, mis vajab varast ortodontilist ravi (hambaravi valdkond, mis tegeleb hambumushäirete diagnostika ja raviga).[2]
  5. Lõhe kuju enne ja pärast korrektsiooni mõjutab kõne selgust ja kõla, enamik lastest vajab logopeedilist ravi.[2]
  6. Raskendatud toitumine, eriti vastsündinutel.[2]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Lõhede tekkepõhjus ei ole üldiselt määratlev. Need tekivad nii geneetilise kui ka kaskkonnafaktorite kombineerumisel ja koostoimel. 75% huule- ja suulaelõhedest ja 50% isoleeritud suulaelõhedest on mittesündroomsed. Kuid on teada üle 500 sündroomi, mille koosseisus võib esineda mingisuguses vormis suulõhe. Sellise häirega lapse sünni risk suureneb vanemate ea tõusuga. Kui emal on olnud huule-suulaelõhe, siis on säärase häirega lapse sünni risk 4%.[1]

Haigust saab diagnoosida vaid kahel viisil juba lapse eluaja varastes staadiumites: saab teha ultraheliuuringut või tuleb haigus välja vastsündinu vaatlusel.[2]

Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vastsündinul esinevad imemis- ja neelamishäired (suus ei teki imemisel vaakumit).[1]
  2. Seoses suulaedefektiga esinevad hingamishäired - õhke ei soojene ega niisku ninaõõnes ning tekib kalduvus hingamisteede haigustele.[1]
  3. Pehmesuulae defekt põhjustab kuulmetõrve talituse häire, mis võib soodustada keskkõrvapõletike teket ning hilisemaid kuulmishäireid.[1]
  4. Peale seesmiste haiguste kaasnevad veel ka näodefektid: lame nina, väike lõug.[1]
  5. Kaasnevad hambumisprobleemid: veidra kujuga või üldse puuduvad hambad.[1]
  6. Võib kaasneda ka kaasasündinud anomaaliaid: südamehaigused ja närvisüsteemi haigused.[1]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

.Suulõhed on üks kõige enamlevinud kaasasündinud väärarengutest. See on üsna sage arenguhäire, mida esineb keskmiselt üks juhtum 1000 sündinu kohta, Eestis on üks juhtum 700 kohta.[1]. Kogu maailmas sünnib umbes 10000 huule-suulaelõhega last aastas.[2]

Erinevatel rassidel on suulõhede esinemissagedus teistsugune, olles üks kõrgemaid asiaatidel ja madalam afroameeriklastel ning rahvusgruppidel, kes on pärit Aafrikast.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Raviks läheb tavaliselt vaja tervet meeskonda arste ja muid spetsialiste. Sellised lapsed vajavad sageli nina-, kurgu- ja kõrvaarsti, kirurgi, suukirurgi, hambatehniku, geneetiku, sotsiaaltöötaja, logopeedi ja muude spetsialistide abi.[1]

Tavaliselt tehakse lõhenenud huule operatsioon ära selleks ajaks, kui laps on saanud kolmekuuseks. Lõhenenud suulae operatsioon tehakse ära vanusevahemikus 6-12 kuud. Lõhenenud huule parandamiseks võib minna vaja rohkem kui üht operatsiooni.[1]

Lapsena lõhenenud suulae operatsiooni läbi teinul võib jääda huule ja nina vahele arm. Täiskasvanuks saades on võimalik armi, lõua ja nina kuju korrigeerida kosmeetilise kirurgia abiga.[1]

Eestis tegutsevad näo- ja lõualuude kirurgid:

  1. Dr. Marianne Soots (SA Tartu Ülikooli Kliinikum)[3]
  2. Dr. Airi Sokk-Kaha (Põhja-Eesti Regionaalhaigla)[4]
  3. Dr. Heleia Nestal-Zibo (Põhja-Eesti Regionaalhaigla)[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]