Kasutaja:Mariakokareva/Maroko põllumajandus

Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses.

Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 14.7% Põllumajanduse osatähtsus rahvastiku hõivatuses on 44.6% Sellest võib teha järeldust, et põllumajanduse roll riigi SKTs ei ole suur, aga rahvastiku hõivatuses on üsna tähtis.

Põllumajanduse arengu eeldused.

Marokos on mägine pinnamood. Maroko varieeruv pinnamood sisaldab kirdest edelasse minevat maa keskosa läbivat Atlase kurdmäestikku, mille orud ja lavamaad jaotavad selle ala neljaks mägiseks piirkonnaks. Sile Atlandi rannajoon on kaetud liivarannadega, mis on jagatud kaljaste paljanditega. Rifi lähedal on pankrannik kitsase rannade reaga. Riigi lõunaosas on Sahara liivad. Maroko asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. Maroko põhjaosas on lähistroopika kliimavööde ja keskosas on troopikavööde. Riigi põhjaosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad ja riigi keskel on kõrbemullad. Maroko mullad on viljakad. Sellest võib teha järeldust, et Maroko loodustingimused ei ole väga soodsad põllumajanduse arengule.

Maakasutamise struktuur.

Põllumaa on 67,3% riigi territooriumist. Kunstliku niisutusega maa on 0.15%, haritav maa on 18%, mitmeaastased põllukultuurid on 2.2%, rohumaa on 47%, metsad on 11.5%, muud maad on 21.2% ja siseveekogud on 0.06%.

Maroko on esimesel kohal maailmas piparmündi ja tigude (mitte meri) tootmisel. Veel see riig toodab suhkrupeeti (2,3 mln t), odri (2,3 mln t), kartuleid, lihma piima, nisu, oliivid, tomateid (1,2 mln t), sibulaid, apelsiineid (850 tuh t), suhkrurooge, kanaliha, õunu, mandariine, arbuuse, juurvilju, viinamarju ja banaane.

Loomade arv seisuga 2011. aasta FAO andmetel: kanad -175 mln, türgi - 10 mln, eeslid - 955 mln, kaamelid - 55 mln, kari - 2,9 mlrd, kitsed - 5,9 mlrd, hobused - 160 mln, muulad - 500 mln, sead - 8 tuh ja lammased - 185 mlrd.

Veel Marokos toodetakse odra õlu (116,4 tuh t), maapähkliõli (13 tuh t), suhkrusiirupi (153,4 tuh t), oliiviõli (130 tuh t), sojaõli (5,5 tuh t), päevalilleõli (23 tuh t), veini (33,3 tuh t). Esmase loomakasvatuse hulka kuuluvad: lambaliha (141,6 tuh t), kalkuniliha (51,2 tuh t), viil (55, 3 tuh t), veiseliha, kanaliha, lehmapiim ja kanamunad. Loomakasvatusetoodang on: rasvata piim (788 tuh t), juust lehmapiimast ja või.