Kasutaja:MariaJemeljanova/Lõuna-Aafrika Vabariigi loodusressursid

Lõuna-Aafrika Vabariigi loodusressursid

Maavarad

Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumil on mangaani (12,2 miljardit tonni - 82% maailma), plaatina (30 tuhat tonni - 82%), kroomi (3 miljardit tonni - 58%), kulda (33700 tonni - 53%), vanaadiumi (13,9 miljonit tonni - 50%), ja fluoriidi (47 miljonit tonni)hoiused, teatud tüüpi asbesti, mille reservid on Lõuna-Aafrika esikohal maailmas. Liisaks sellele on olemas kivi süsi, uraan, rauamaak, titaan, antimon, plii, piriit, harvad metallid, kips tsemendi osad, savi jne. Teemandi hoiused (40% maailma reservidest) on suuremad hoiused maailmas.

Maaressursid

Lõuna-Aafrika Vabariigi mullad on peamiselt poolkõrbe pruunmullad. Lõuna osas on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Ida rannikul on kolla- ja pruunmullad. Oranje jõelt lõunasse on kõrb.

Agrokliima ressursid

Kliima on troopikaline ja lähistroopikaline. Ranniku madalikkudel ja Suur astangu pealtuulenõlvadel sajab 1000-2000 mm sademeid aastal; sisealadel ja edela aladel sademete hulk vähineb 150 mm-ni. Kiltmaal keskmised temperatuurid suvel on 18-27°C, talvel 7-10°С. Edelas ja Veld platool on võimalikud kuue kuude hallad; põuad on sagedased. Lähistroopikas keskmine suvi temperatuur on umbes 21°С, talvel 13°С, sademeid on kuni 700 mm aastas. Atlandi ookeani rannikul on kõrbeline kliima, keskmised kuude temperatuurid talvel on 11-15°С, suvel 18-24°С, sademeid mitte rohkem kui 100 mm aastas.

Veeressursid

Kõige pikkamal riigis jõel (Oranje jõgi) on ehitatud suured hüdrotehnilised jaamad. Lõuna-Aafrika Vabariik on üsna põuane riik. Vihmade perioodid on ebaregulaarne ja sellepärast isegi suurte jõgide veebilanss muutub.