Kasutaja:Maeitea/Süsteemisiin
Siin (inglise keeles bus) on sidekanal andmesidesüsteemis, mis kannab edasi andmeid või toidet. Siine liigitatakse peamiselt tööülesannete ja arhitektuuriliste iseärasuste järgi. Personaal- ja sülearvuti kontekstis mõeldakse selle termini all üldiselt sisemisi ühendusi protsessori, mälu ja muude emaplaadil paiknevate komponentide vahel ning arvutisisene siin jaguneb enamuses tänapäeva arvutites kolmeks loogiliseks osaks: aadressisiin, andmesiin ja juhtsiin.
Süsteemisiin[muuda | muuda lähteteksti]
Süsteemisiin ehk esisiin (inglise keeles FrontSide Bus - FSB) on ühendustee, mis ühendab omavahel protsessori ja põhjasilla ning mille andmekanalis toimub info liikumine mõlemas suunas. Selle kanali taktisagedus (impulsi kiirus) ja kanali laius (paralleelselt kulgevate radade arv) mõjutab suuremal määral arvuti töökiirust. Tänaseks päevaks on esialgsed esisiinid asendatud HyperTransport, Intel QuickPath InterConmnect või Direct Media Interface tehnoloogiat kasutatavate liidestega.
Siinide tüübid[muuda | muuda lähteteksti]
Aadressisiin (inglise keeles address bus) on protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, mis võimaldab protsessoril mälu juhtida. Aadressisiinil liikuv info määrab, kuhu andmeid salvestada või kus kohast neid lugeda ehk siinil olev kood näitab üheselt, missugune mälupesa või sisend-väljundseade saadab parasjagu andmeid andmesiinile (vastuvõtjaks on protsessor) või missugusele mälupesale või sisend-väljundseadmele on mõeldud andmesiinil olevad protsessori saadetavad andmed. Lisaks määrab aaderssisiini bittide arv ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda. Kuna aadressisiin on ise samuti siin, siis tema korrektseks tööks läheb vaja mõningaid juhtsignaale.
Andmesiin (inglise keeles data bus) on protsessori ja teiste arvuti komponentide vaheliseks andmete teisalduseks nähtud siin, kus informatsioon liigub andmesiinil mõlemat pidi ehk protsessor võib andmeid nii saata kui ka vastu võtta. Andmesiini laius ja taktsagedus määravad ära andmeedastuskiiruse (baitide arvu sekundis), mis on üks tähtsamaid arvuti võimsust mõjutavaid tegureid. Enamik kaasaegseid protsessoreid kasutab 32-bitist andmesiini (ühekorraga saab edastada 32 andmebitti). Mõnel protsessoril on olemas ka sisemine andmesiin, mis on välimisest siinist laiem. Esimestel arvutitel olid alguses 8 biti laiused siinid, kuid tänapäeval on kasutusel 32/64 biti laiused siinid.
Juhtsiin (inglise keeles control bus) on siin, milles sisalduv info määratab ära, mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liikuda võivad. Juhtsiini signaalidega juhitakse kogu arvutisüsteemi tööd, sealhulgas andme- ja aadressisiini kasutamist. Protsessor saadab juhtsiini kaudu käske teistele komponentidele ja saab tagasi komponentide hetkeseisu, kus iga rida tähistab käsku, mis omab tõeväärtust. Kuna see siin koosneb mitmest füüsilisest ühendusest, siis peaaegu igal ühendusel liigub eri tähendusega signaal ning need signaalid liiguvad ajaliselt erinevalt. Tavaliselt kuuluvad siia vähemalt järgmised signaalid: 1) Lugemine (inglise keeles read). Signaal selles juhtmes tekitatakse siis, kui protsessor loeb mälust andmeid või sisestab informatsiooni sisend-väljundseadmest. 2) Kirjutamine (inglise keeles write). Signaal selles juhtmes näitab, et protsessor salvestab andmeid mällu või väljastab andmeid sisend-väljundseadmele. Tavaliselt on protsessoril veel terve hulk juhtsignaale.