See on kasutaja Mõttekaaslane liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia.

Reieluu[muuda | muuda lähteteksti]

Reieluu (ladina keeles os femoris) on alajäseme proksimaalne luu ja inimkeha pikim toruluu.^[1] See on ainus luu inimese reies. Paljudel neljajalgsetel loomadel nimetatakse reieluuks ka tagajala ülemist luud.

Reieluu liigestub ülalt puusaluuga, moodustades puusaliigese, ja alt sääre luude ning põlvekederiga, moodustades põlveliigese. Inimese luustikus on reieluu suurim ja jämedaim luu.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Reieluu ehituses saab eristada kolme piirkonda: ülemine ja alumine ots ning reieluukeha.

Ülemine ots[muuda | muuda lähteteksti]

Proksimaalselt paiknevad reieluul pea, kael ja kaks pöörlat. Reieluupea on sile ja suuremas ulatuses kerapinnaline. Reieluukael ühendab pead ülejäänud kehaga ja selle kõrval paiknevad suur ja väike pöörel, mis on kinnituskohtadeks mitmele lihasele.

Keha[muuda | muuda lähteteksti]

Reieluukeha on silinderjas ja inimese püstasendi tõttu veidi ettepoole kumerdunud. Mõlemad reieluud on altpoolt vastasjala poole kaldu, kusjuures naiste laiema vaagna tõttu on neil esinev kaldenurk suurem kui meestel. Reieluu tagapinnal kulgeb karejoon, mille mokad ülevalt ja alt lahknevad.

Alumine ots[muuda | muuda lähteteksti]

Distaalselt asetsevad reiel kaks põnta. Mediaalne ehk keskmine põnt on reieluu põikiasendi tõttu suurema ehitusega. Mõlemal põndal esinevad liigespinnad põlveliigese moodustamiseks.

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Eakatematel inimestel esineb kukkumisel suurem võimalus reieluukaela murruks.^[2] Sellest murrust tulenevad tüsistused on vanemas eagrupis varajase surma põhjustajaks ligikaudu neljandikul kogu juhtudest.^[3]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

3D mudel
Reieluu eest- ja tagantvaade

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Lepp, Arne (2013). Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid (teine, täiendatud trükk). Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 75. ISBN 9789949324095.
↑ "Reieluu kaela murd". inimene.ee. Vaadatud 19. novembril 2023.
↑ Jürisson, Mikk; Raag, Mait; Kallikorm, Riina; Lember, Margus; Uusküla, Anneli (2017). "The impact of hip fracture on mortality in Estonia: a retrospective population-based cohort study". BMC Musculoskeletal Disorders (inglise). 18 (1). DOI:10.1186/s12891-017-1606-1. ISSN 1471-2474. PMC 5460499. PMID 28583096.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)

[1] Lepp, Arne (2013). Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid (teine, täiendatud trükk). Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 75. ISBN 9789949324095.

[2] "Reieluu kaela murd". inimene.ee. Vaadatud 19. novembril 2023.

[3] Jürisson, Mikk; Raag, Mait; Kallikorm, Riina; Lember, Margus; Uusküla, Anneli (2017). "The impact of hip fracture on mortality in Estonia: a retrospective population-based cohort study". BMC Musculoskeletal Disorders (inglise). 18 (1). DOI:10.1186/s12891-017-1606-1. ISSN 1471-2474. PMC 5460499. PMID 28583096.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)

[1]

[2]

[3]