Kasutaja:Lulu/Pedofiilia
Pedofiilia
Jama tekkis sellest, et yks Vikipeedia kasutajatest tegi sellise pealkirjaga artikli. Ja hästi viletsa.
Kus häda näed laita, seal tule ja aita, ytleb eesti vanasõna.
Vaatasin ja vaatasin, tegin mõned parandused, aga asi palju keerulisem kui alguses tundus. Vaja veel miskeid artikleid juurde teha. Noh, tegingi, näiteks puberteet. Aga ka see osutus palju keerulisemaks kui alguses tundus. Vaata näiteks ... . Olgu.
Nyyd aga oleks vaja midagi selle pedofiilia artikliga teha.
Nu vot. Aga näib, et peamine probleem on selles, et on olemas pedofiilia mõiste, aga keegi ei täpsusta, mida ta selle all mõtleb. Vastava riigi karistusseadustikus on mõiste defineeritud ja kommenteeritud ja kaasustega kaetud. Aga sellest ei piisa. Sest ega pedofiilia ei ole ju ainult miski juriidiline mõiste.
Sõna-sõnalt tähendab see ju „laste armastamist”. Nuh, aga kui ema või isa oma last armastavad... Jne.
Mõte oligi see, et rääkida pedofiiliast laiemalt ja vabastada see mõiste kitsalt juriidilis-karistusseaduslikust aspektist.
Aga kuidas?
Yks võimalus on muidugi fysioloogiline lähenemine. Aga seegi väga problemaatiline.
Sest, ega fysioloogias või bioloogias ei ole ju igale protsessile eraldi silt kylge pandud, et näe, see on seks, too on seedimine, ja näe, seal on veel hingamine, tajumine vmt. Muidugi ei ole.
Need on inimeste, ehk, teisiti öeldes, teadlaste, uurijate jne liigitused. Ja nad kõik teavad väga hästi, et fysioloogias on kõik omavahe seotud.
Ja, kui tahta miskeid protsesse eraldi välja tuua, siis kasvõi näiteks seksiga või seksuaalsusega yksinda ei saa midagi teha eriti. Seks on nagunii seotud paljunemisega, ehk siis, viljastumise, raseduse jpm asjadega. Kuidas saakski ytelda, et vot see hormoon või refleks või reaktsioon on igal juhul seksuaalne, aga too teine kohe kindlasti mitte?
No ei saagi ju.
Lapsed, nagu ka kõik noorloomad imetajatel ja lindudel, on „disainitud” ehk „loodud” ehk siis „loodusliku valiku poolt kujundatud” nii, et nad oleksid oh kui armakesed, kutsuksid esile hoolitsust, jne. Bioloogilises mõttes tagab see liigi säilimise. Isegi kui noorloom või „linnupoeg” on jäetud maha või midagi tema vanematega juhtunud, siis kutsub tema näugumine või piiksumine esile hoolitsemis-instinkti ka teistel. Mistõttu ta ei pruugi hukkuda. Ja liigi säilimine on paremini tagatud, muidugi.
Sellel põhineb näiteks ka nn „pesaparasiitide” edukus. Kägu näiteks ei tee ju pesa, vaid muneb oma munad teiste lindude, enamasti värvuliste pesadesse. Koorunud käopoja eest aga hakkavad instinktiivselt hoolitsema tema „kasuvanemad”, hoolimata sellest, et nende „võõraslaps” varsti nende omad pojad pesast välja lykkab ja ise tavapäratult kiiresti suureks kasvab.
Aga see on loodus. Nokka pärani ajav linnupoeg lihtsalt peab syya saama. See on see hoolitsemise-instinkt, mille kasutamisest on mõnedel liikidel arenenud selline „pesaparasiitlus”.
Inimeste puhul töötab seesama instinkt. Lapsed ongi nii armsakesed just sellepärast, liigi säilimise pärast. Abitu lapsuke pöörab endale alati tähelepanu, kutsub esile hoolitsemis-instinkti, „nunnutamise” jmt. Teda ei jäeta kunagi hooletusse.
Aga kui ema-isa oma last kallistavad, musitavad, hellitavad, silitavad, patsutavad... ja seejuures rõõmustavad ja naudivad... Oot-oot? Kas siis ei tohigi või? Mis?
Nu vot. Tohib kyll, aga sellega seoses ei tohi tekkida seksuaalset huvi ega erutust. Öeldakse tavaliselt.
Eh. Naise rinnad on teatavasti yks erogeenseid piirkondi. Näiteks. Ja paljud naised on kogenud seksuaalset erutust siis, kui imik neid rindasid imeb. (Nuh, mõni on ka ennast kohe syydi tundnud sellepärast... )
Mis jama? Ema erutub „seksuaalselt” (muideks, on kirjeldatud ka orgasme) sellest, et tema enda laps tema rinnal imeb!?
Ongi jama. Sest pedofiilia mõiste laguneb kohe ära.
Ja lagunebki, sest see on puhtalt kultuuri poolt loodud mõiste, millel bioloogiaga ega fysioloogiaga mingit seost ei ole. Aga ega kultuuris ehk tsivilisatsioonis pole tal ju ka sisu.
Kas ma siis omaenda last ei tohigi põlve peal hypitada, kallistada, paitada, silitada, musitada, kõditada?
See, et mingile vanamehele on meeldinud vaadata paljaid lapsi kuskil piltide peal näiteks, ... heh, vabandage.
Millest me yldse räägime?
Ykskõik, millest ka alustada, ikka jõuame ummikusse. Seksuaalne erutus laste nägemisest või nendega suhtlemisest? (Seksuaalsest rahuldusest ei tahaks yldse rääkida, see viiks asja veelgi keerulisemaks.) Aga kuidas määratleda seksuaalset erutust? Aga kui see on vaid fantaasias? Või kui seda ignoreeritakse? Ja, kas see ongi kohe määrav? Ja kui ongi, siis miks ometi?
Laste endi seksuaalsusest ei tahaks sealjuures kohe yldse rääkida. Ehkki, see on yks aspekte sellesama „pedofiilia” puhul kindlasti.
Mäletan ise väga hästi, kuidas me lasteaias tydrukutega suheldes „neid asju” uurisime, vaatasime, katsusime, maitsesime ja sellest naudingut tundsime. Mõlemat pidi. Ja, kuidas kooli minnes valusat kahetsust tundsin, et „nyyd me oleme juba suured” ja „selliseid asju ju enam ei teha ei saa”.
Laste seksuaalsus on omaette teema ja seda on ka palju uuritud. Yksmeelel ollakse selles, et see on täiesti olemasolev nähtus. Kysimused on vaid selles, et millal ja millistel viisidel see avaldub. Selle kohta on väga palju kirjandust.
Yks parimaid, mida ma olen käes hoidnud, on „Child in question” /link/, mis käsitlebki lapse seksuaalseid vajadusi. Jajah, ilma naljata. Lastel on omad soovid, tahtmised, vajadused ning väga palju neist on väga ilmselt seksuaalset laadi. (Ei maksa unustada, et seksuaalsus on lahutamatu muust fysioloogiast.) Aga kui lapse seksuaalsed soovid ja vajadused jäävad rahuldamata? Mis toimub?
Tean väga hästi, et olen jõudnud sinna, kus kohe hakatakse sõimama. Aga ei, ma ei propageeri midagi, ma ei õigusta midagi. Tahan vaid tähelepanu juhtida tõsiasjadele.
Meie kultuur on yles ehitatud selliselt, et seesuguseid tõsiasju kas ignoreeritakse või pannakse pahaks.
Mõnes teises kultuuris võetakse selliseid asju normaalsetena.
Mitte et ma yht kultuuri või traditsiooni teisele eelistaksin või soovitaksin, ei. Lihtsalt, oleks hea, kui saadaks aru, et yks kultuuritraditsioon ei pruugi veel olla ainuvõimalik.
Kas lapsed seksivad?
Muidugi. „Mängime arstitädi”, „Mängime kodu” jne. Laste seks võib toimuda paljudel viisidel. Vastastikune imemine ja lakkumine on vaid yks võimalusi. Poistel toimuvad erektsioonid tegelikult juba esimesel eluaastal, imikuna. Mitte et sellega kaasneks miski sperma, ei, seda muidugi veel mitte. Aga naudingut tunnevad nad sellest kohe kindlasti. Sama ka tydrukutel. Kliitori erektsioonid on sama tavalised. Ja see, kuidas tydrukutele meeldib oma jalgevahet hõõruda millegi vastu on teada-tuttav igale tydrukule ja igale isale-emale, õele-vennale.
Aga piisab sellest.
Miski suur vahe tuleb muidugi sellest, kas „laps” on jõudnud puberteedi-ikka või mitte. Puberteet on teatavasti see aeg, mil tekib sugukypsus. Ja, mis eriti huvitav, sigimisvõime tekib kohe puberteedi alguses. Alles seejärel ja hiljem tekivad nn sekundaarsed sugutunnused, häbemekarvad, jmt.
Yhest kyljest võttes on see „pedofiilia” justkui nagu seksuaalne huvi või suhtemine nende suhtes ja nendega, kes veel pole sigimisvõimelised. See tähendab, justkui nagu „syytute” lastega mängimine.
Teisest kyljest, kui inimene on juba „seksikõlbulik” ehk siis, paljunemisvõimeline? Kas see on nagu midagi muud?
Esimene variant on jah, muidugi see „klassikaline” pedofiilia. Aga teine variant?
Kui keegi suhtleb lähedaselt teise inimesega, kellel on juba olemas sigimisvõime? Sellest on olnud põgusalt juttu juba essees „Puberteet” /link/.
Jajah, tean-tean: sotsiaalne ebakypsus, psyhholoogiline mõjutamine või manipuleerimine jne kõigil juhtudel.
Et alati on ohver, kannatanu --- ja kurjategija.
Eh. Mitte alati ja mitte yldse reeglina. Ei maksa noori inimesi ka alati päris lollideks teha. Et alati on keegi vanem ja targem, kes neid lihtsalt „ära kasutab”.
Vabalt võib olla ka vastupidi.
Ja yldse, see vastik väljend: „ära kasutamine”. Mis jääb järgi sellest inimesest, keda on „ära kasutatud”? Et ei jäägi midagi järgi? Et ongi jäägitult „ära kasutatud”?
No vabandage.
Teine samasugune väljend on „elu ära rikkumine”. Noh, kuidas saab kellegi elu „ära rikkuda”? Aru ma ei saa.
Aga see selleks. Need on niuksed vanade tädide väljendid, millel nagu sisu õieti põlegi. Hysteerilised väljendid. Kui ma hästi tahaksin järele mõtelda ja ennast närvi ajada, siis võiksin ytelda, et ka mind on palju kordi „ära kasutatud” ja minu elu on täiesti „ära rikutud”. Aga ma ei ole nii loll, et seda väita ja selle pärast miskit moodi põdeda.
Juhtusin kunagi lugema kellegi mehe mälestusi sellest, kuidas tal teismelise-eas oli yks vanem sõber. Homoseksuaal, pedofiil, kui soovite nimetada. Ja kuidas ta tänu temale sai olla palju arenenum, palju adekvaatsem kõigis suhetes. Ja kui tänulik ta temale oli, kui ta juba (normaalses) abielus oli.
Või siis see kuulus Nabokovi „Lolita” /link/. Kui õpetaja tuleb „lapsevanemat” kylastama ja tunneb huvi, miks tydruk yldse seksi teemade vastu huvi ei tunne... Heh.
Tahan ytelda vaid seda, et „pedofiilia” võib paljudel juhtudel olla hoopis kasulik, nii kasvatuslikult kui arengulooliselt.
Veidi kahju isegi, et ise oma õrnemas eas sellist sõpra ei kohanud. Ehkki, minust vanemad sõbrad, õpetajad ja kasvatajad, nuh, muidugi juba minu 20-ndates eluaastates, aitasid mind siiski ja väga suuresti.
Kui „pedagoog” ei olegi „pedofiil”, st ei armasta lapsi, siis, noh, mis pedagoog või õpetaja ta siis yldse on?!
Võibolla tõesti oli vanadel kreeklastel see asi paremini korraldatud.
Loomulikult tuleb lapsi kaitsta. Vägivalla, ylekohtu, sundimise jmt eest. Lapsed ei saa ennast ise kaitsta, seepärast ongi seadused ja karistused sel puhul ette nähtud.
Veider on ainult see, et „tavalise” kasvatuse käigus võib ja tohib lapsevanem või hooldaja last karistada, isegi vägivalda tarvitada, sundida tegema vastumeelseid asju jne. Või siis tema „psyyhikaga manipuleerida”, nagu armastatakse ytelda mõnel puhul. Sest mis see kasvatus siis muud ongi, kui manipuleerimine ehk käsitsemine.
Jajah. Aga niipea, kui sellega kaasneb midagi seksuaalsusele viitavat, on kohe probleem. Isegi siis kui kedagi pole kahjustatud, keegi ei kaeba ega nuta, kellelegi pole tehtud liiga.
Ok, saan muidugi aru, et kui vanematel on kindel soov oma lapsi seksist ja seksuaalsusest eemal hoida, siis on neil õigus ka nõuda, et õiguskaitseorganid seda tagaksid. Nagu ka narkootikumidest, alkoholist, vägivallast eemalhoidmist.
Kuskilt sealt kogu see probleemistik algabki.
Yhiskondlikust kokkuleppest. Mis ei peagi loogiline olema ega kõigile sobima. Disney multikates (Tom and Jerry jpt) toimuvad vägivalla-aktid iga minuti järel: keegi lömastatakse, litsutakse laiaks jne. Ja sellest pole midagi hullu. Paljast naise rinda aga ei tohi laps näha. Sellele on paljukordselt tähelepanu juhitud. Aga ei maksa loogikat otsida, tõesti.
Aga jah, vanematel on õigus oma last kasvatada nii nagu nemad seda õigeks peavad. Ja neil on õigus ka kontrollida lapse käitumist, teda valvata, tema sõprade yle otsustada jne. Yhtlasi on vanematel õigus otsustada, millises koolis või muus asutuses ja kelle hoole all ja kuidas laps peab õppima ja arenema.
Ja kui miski ei vasta lapsevanema tahtmistele, siis on tal alati õigus kõiki lapse hooldajaid, õpetajaid, sõpru jt igal ajal kohtusse kaevata. Ei, mitte et sellest lapsele kasu oleks. Ja lapsega pole ka midagi hullu juhtunud. Aga vanemad ei ole rahul ja seepärast tulebki kohut käia ja hyvitust nõuda.
Kas nyyd see, et laps tõmmatakse kaasa täiskasvanute „mängudesse” ning teda suure hulga rahva ees kysitletakse, võibolla väga intiimsete asjaolude kohta... No ma ei tea, kui hästi „see” talle mõjub.
Aga noh, inimesi on igasuguseid.
Meenub lugu, kus Eesti perekond Floridas, Miami Beach’il peesitas. Tegid pilte oma vees sulistavatest lastest ja tundsid ennast mõnusasti. Aga siis lendas politsei kohale. Mis siin toimub? Pildistasite lapsi? Kes te yldse olete? Meile tuli kaebus.(Muidugi nende kõrval peesitavatelt valvsatelt ameeriklastelt.) --- Ehmunud eestlased seletasid, et nad jah, oma lastega siin, ja tegid jah pilte ka. --- See ei loe, et teie omad lapsed, teatati neile kategooriliselt. --- Nuh, ma ei mäleta, millega asi lõppes, aga dokumendid tuli esitada, nimed pandi kirja jne. Et kõva pedofiilia-kahtlus igatahes.
Ja olemegi jõudnud lasteporno juurde.
Eks politsei kahtlustas muidugi seda, et, näe, teevad oma lastest siin pilte, aga pärast riputavad neti peale yles, kõigile vaatamiseks.
Minu nõder mõistus nagu ei võta kohe kuidagi. Kui keegi seletaks, oleks tore. Miks on laste pildid keelatud?
Et mõni võib nende vaatamisest miskit erutust tunda või naudingut saada? Noh ja siis? Inimesi on ju igasuguseid.
Muidugi, olen näinud ka tõesti selliseid pilte ja videosid, kus lapsi või alaealisi reaalselt tõesti vägistatakse ja nii edasi. See on nagu teine asi. Ja siuxt asja keelaksin kuidagi vist isegi.
Aga lihtsalt, puberteedi-ealised või nooremad... Isegi mitte alasti või poolpaljalt, ei, lihtsalt, ilusad, kenad pildid, ei midagi muud. Tydrukud omavahel kallistamas või musitamas. Näiteks. Ja vot, kui sa peaksid neid levitama või oma arvutis hoidma isegi... No vaata ette...
Keda ja kuidas see kahjustab? Et, kui, oletame, kunagi toosama kunagine alaealine saab hiljem miskil viisil teada, et tema noorepõlve pilt oli kunagi neti peal yleval ja „võibolla” paljud „isikud” nautisid seda, ehk isegi seksuaalset erutust või naudingut tundes?
Ok, kui siuxt asja piisava hysteeriaga ja dramaatikaga serveerida, siis võib mõne ehk isegi närvi ajada. Kui väga tahta. Ja siis ka kaebus tõsta ja kahjutasu nõuda vms. Keeruline, aga võimalik, miks mitte.
Aga sama „lasteporno” alla käivad ka näiteks hoopis joonistused, „cartoons”. Olgu pealegi, et erootiliselt eksponeeritud, puberteedi-ealiste või nooremate kujutised vms. Aga, noh vabandage. Keegi ei saa sel puhul kyll kuidagi ennast kahjustatuna tunda, mingilgi viisil.
Aga kui sul ka selliseid pilte peaks leiduma kuskil, siis, sama. Vaata ette ja valmistu kõige halvemaks.
Miks ometi?
Et see soodustab pedofiiliat? Et see stimuleerib pedofiilsete kalduvustega isikuid tegudeks?
See on see sama vana vaidlus pornograafia yle yldse. Et kas pornograafia soodustab ja stimuleerib seksuaalset deviantsust või, vastupidi, hoopis leevendab, sest vastavad kalduvused elatakse selle abil välja.
Pole minu asi seda otsustada, aga vähemalt minu teada on uuringud näidanud pigem viimast. Et porno on nagu hädavajalik „kaitseventiil” nendele, kel pole muid võimalusi. Ja et porno hoopis „päästab”, kui nii tohib ytelda, nende potentsiaalseid „ohvreid”, sest vastavate kalduvustega isikud saavad oma rahulduse just todasama pornot nautides.
Aga jah, pole minu asi selle yle otsustada. Lihtsalt, esitan siin seisukohti ja mõtteid, mida olen lugenud-kuulnud.
Lõpuks peaks ka selle teema tumedamast ehk mustemast poolest rääkima. Lastekaubandus, laste orjastamine, vangistamine, kuritarvitamine, piinamine, näljutamine jmt.
Materjale on selle kohta palju, kuid enamasti on need segatud muude asjaoludega.
Alles see oli, kui BBC näitas miskit lugu, kus kaks farangi olid Filipiinidel kinni võetud selle teemaga seoses. Näidati laste varjupaika, kus siis yks 10-aastane kurb tydruk vaixe häälega rääkis, mis oli toimunud ja kuidas ta sinna sattus. Aga seejärel kohe näidati sealsamas Filipiinidel tyypilisi go-go baaride tydrukuid, täisealisi, rõõmsaid ja lõbusaid. Ning kommenteeriti, et näete nyyd, kui levinud siuke asi on. Ometi on tegemist erinevate asjadega.
Teine lugu oli yks film, mis pidi põhinema tõsiasjadel. Tegemist oli siiski kyll mängufilmiga, mitte dokumentaaliga. Tegevus toimus Tais, kuhu yks abielupaar oli saabunud yht last päästma. Ei teadnud nad konkreetselt midagi, kust otsida jne. Lendasid nad siis Chiang Maisse ja otsekohe, esimese pärimise peale viidi nad kohta, kus lapsed luku taga olid. Ja muidugi kohe leidsid nad ka tolle lapsukese yles. Lapsuke oli jah toas luku taga ja polnud ammu syya saanud. Eks nad siis toitsid teda algul. Ja siis rääkisid tolle koha managerile, et tahavad last endaga kaasa võtta, et ostavad ta välja sealt siis. Nii oligi, ja seepeale algas, nagu ikka filmides, tulistamine, kihutamine ja tagaajamine. Heh. Filmi mõte oli vaatajatele näidata, et näe, nii see seal Tai maal kogu aeg toimubki.
Arvusid on esitatud väga mitmesuguseid. Aasia, Aafrika jm maade kohta.
Võibolla olen ma veidi ylekohtune, aga millegipärast tundub, et need arvud on ylepaisutatud ja see probleem ei ole nii mastaapne. Ok, muidugi esineb nii laste prostitutsiooni, laste orjastamist, nende vägivaldset seksuaalset ärakasutamist jne. Aga see kontingent, kes sellistest asjadest oleksid huvitatud ja kellele selliseid teenuseid saab myya, on ju kaduvväike.