Kasutaja:Lo.Olivia/Loomaökoloogia
Loomaökoloogia on üks bioloogia harudest, mis uurib loomade suhteid nende elupaikade ja teiste liikidega.
Loomaökoloogia poolt põhilised uuritavad teemad on:
- Populatsioonide arvukuse kõikumist erinevatel loomaliikidel sõltuvalt keskkonna tingimuste muutustest;
- Üksikute loomaliikide ökoloogiliste omaduste uurimine ja nende kohanemise analüüs keskkonnatingimustega.
- Organismide rühmade kujunemise seaduspärasuste ja nende vastastikuste mõjude analüüs biotsönooside, nende komponentide ja keskkonna vahel.
Ehk hõlmab see teemasid nagu loomade anatoomia, loomade geograafia ja loomade liigitamine.
Ökosüsteemides täidavad loomad peamiselt tarbijate rolli erinevatel tasanditel. Nad soodustavad aineringet looduses ja energia voolu ökosüsteemides.[1]
Loomaökoloogia kaks printsiipi[muuda | muuda lähteteksti]
Loomaökoloogial on aluseks paar põhilist printsiipi. Esimeseks alustalaks on looduse tasakaalu teooria, mis väidab, et ökoloogilised grupid peavad alati olema stabiilses seisundis. Seda teooriat saame kinnitada varasemate liikide ning loomagruppide vaatluste põhjal tehtud järeldustega.
Ressursid, nagu toit, ruum ja võimalus põgeneda kiskjate eest, on populatsioonide jaoks hädavajalikud. Sugulasliigid konkureerivad üksteisega ressursside pärast, kuna populatsioon tarbib neid. Tihedamad ja suuremad populatsioonid võivad põhjustada seda, et iga indiviidi käsutuses on vähem ressursse, mis võib vähendada ellujäämist ja viljakust. Lisaks sellele vähendavad tihedad populatsioonid populatsiooni suurust, sest nad meelitavad ligi kiskjaid ja soodustavad nakkushaiguste levikut. Seepärast on ökosüsteemi nõuetekohase toimimise säilitamiseks oluline saavutada tasakaal populatsiooni tiheduse ja olemasolevate ressursside vahel.
Teiseks printsiibiks või põhimõtteks on populatsioonide erinev dünaamiline suhe nende keskkonnaga, mis võivad muuta ökoloogiliste süsteemide olemust ajas ja ruumis. Üks loomaökoloogia väljakutseid on olnud nende erinevate vaatenurkade ühitamine.[2]
Teised seonduvad ökoloogia harud[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Animal Ecology" by Charles S. Elton (1927)
- "Ecology Letters" by Wiley (1998)
- Loomaökoloogia professor Raivo Mänd intervjuu