Kasutaja:Liveet/ Kodukoka tarkuseraamat. Köögileksikon A–Y

Sõnastik Suitsu, Maire, „Kodukoka tarkuseraamat. Köögileksikon A–Y”. Toimetaja Malle Kiirend. Tallinn: Varrak, 2002.

Maht *1400

Märksõnade keeled Lähtekeel et. Paljude roogade nimed on laenud teistest keeltest, seega leidub termineid ka järgmistest keeltest: en fr it sv

Vastete keeled en fi

Selgituste keeled et

Selgituste iseloom Peamiselt on esindatud entsüklopeedilised selgitused, piirdeselgitused ja muud liiki selgitused. Mõnele üksikule selgitusele on lisatud ka pilt, nt ’mõõtenõud ja -lusikad’. Peaaegu iga artikli pealkirja juures on viide teemaga seonduvale või seda laiendavale märksõna(de)le. Võõrkeelsele (nt it) terminile on lisatud ka hääldus. Enamik toiduga seotud terminitest sisaldavad lisaks selgitusele retsepti. Palju on nõuandeid, nt kuidas mõnda toiduainet (nt mango) poes valida või kodus säilitada. Võõrkeelsete terminite kirjutamisel on lähtutud eesti kirjakeele normingust ning kirjutatud need tsitaatsõna reeglite järgi, kuid sellise termini käänamisel ei ole kasutatud ülakoma, mida nõuab tänane norming.

Registrite keeled et fr it sv

Sihtrühm ja eesmärk Lihtne kodukokk või kokandushuviline. Raamat on kirjutatud eesmärgiga anda õppimisaltile kodukokale värsket teavet köögi- ja söögimaailmas toimunud muutuste kohta, tutvustada uusi toidu- ja maitseaineid, tänapäevaseid toiduvalmistamise tehnikaid, aga ka köögimasinaid ja - vahendeid. Ei sobi õppevahendiks koolis, kuna raamatus esitatu ei pruugi kokku langeda koolis õpetatavaga. Sõnastiku kasutamine ei eelda erialateadmisi ega sõnastiku erilisi kasutamisoskusi. Märksõnad on tähestiku järjekorras. Keeleteadmisi nõuab nii palju, et võiks teada võõrkeelsete toidunimetuste õigekirja (nt et carpaccio, couscous algab c-ga, mitte k-ga). Sõnastik esitab põhjaliku seletuse enamikule terminitele, andes teadmisi termini kohta erinevates keeltes (sh häälduse kohta), aga mõnel juhul on lisatud ka erinevaid nippe, tarkusi ja kavalusi, mis võivad köögis abiks olla.

Sihtrühmale sobivus ja eesmärgi täidetus Sõnastik sobib sihtrühmale, kuna raamat on põhjalik, sisaldab lisaks seletustele erinevaid nippe ja retsepte, mis on abiks köögis toimetavale inimesele. Info on hõlpsalt leitav.

Koostamismeetod Ei ole kuidagi mõisteline.

Koostamismeetodi põhjendus Sõnastik on koostatud terminipõhiselt. Terminid on esitatud tähestikulises järjekorras. Koostaja ise on öelnud, et välja tuli jätta terve hulk toiduretsepte, mõned üldisemad teemad ning ka mitmed eriti eksootilisi toidu- või maitseaineid käsitlevad märksõnad, kuna raamat oleks saanud üleliia paks. Raamatus esitatav teave põhineb osaliselt autori isiklikul praktilisel kogemusel kodukokana, aga ka suure maailma kokakirjandusest hangitud teoreetilisel pagasil.

Viited Registris on mõne termini juures viide teisele sõnale, nt ’ribi, vt searibi’. Sõnastikus on termini alla kirjutatud viited teisele sarnase kategooria toiduainetele, nt ’toorjuust’, selle all kirjas viitena „vt ka feta, juustukoogid, kohupiim, kodujuust, mascarpone, mozzarella, ricotta”.

Sünonüümid Sünonüümid on esitatud registris ja artikli pealkirjas koos. Mõnel juhul on sünonüüm registris seotud samatähenduslike sõnadena, nt ’maapähkel ehk arahhis’, mis on registris leitav ka vastupidi otsides, kuid sel juhul on see märgitud viitena − ’arahhis, vt maapähkel’. Kuid esineb ka ühepoolset märkimist, nt ’apteegitill ehk fenkol’, mis on leitav ainult A-tähe alt.

Osasünonüümid On olemas. Nt äädikas osamõiste on palsamiäädikas, registris on neil viited teineteise juurde.

Esitatava info süstemaatilisus –

Defineerimine Enamasti mõisteid defineeritakse, kuid leidub ka lihtsalt selgitusi, mis ei defineeri terminit ennast, vaid räägib näiteks sellega seotud ajaloost. Nt spinati puhul ei ole selgitatud terminit ennast, vaid kirjutatakse ’Spinati kasutamise kõrghooaeg oli Maarjamaal möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Nõukogude perioodil lasti kõige muu hulgas ka spinat täielikult unustusehõlma vajuda’, kuid ei mainita, mis spinat on (mis võiks olla nt lehtköögivili).

Muud positiivset Kasutajasõbralikkus – otsitavat sõna on kerge leida. Terminite selgitused on lihtsas keeles ning arusaadavad ka võhikule. Vasted on esitatud korrapäraselt peaaegu iga termini juures selle all väiksema kirjasuurusega kaldkirjas.

Muud negatiivset Termini ’metsaseened’ selgituse alt leiab peamiselt infot, mida ei lähe otseselt köögis vaja – nimelt antakse seal nõuandeid seenelkäigu jaoks. Miinuseks võiks ka lugeda, et internetis olevad kokasõnastikud on tasuta ning pakuvad kiiremat otsinguvõimalust, kui raamatu lappamine. Ühtlasi ei pruugi paberkandjal sõnastik alati käepärast olla.