Kasutaja:Lissov/Bosnia ja Hertsegoviina põllumajandus
Bosnia ja Hertsegoviina põllumajanduse osatähtsus on 8.2% SKTst. Põllumajanduse osatähtsus rahvastiku hõivatuses 20.5%[1]. Pinnamood on peamiselt mägine, aga põhjaosas on väikel alal on võrdselt tasane pinnamood. Bosnia ja Hertsegoviina asub vahemerelises kuivalembese põõsastikus[2]. Bosnia ja Hertsegoviinas on okasmetsa leetmullad, mis on väheviljakad[3]. Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule, ja suur osa maad kasutatakse põllumajanduseks[4]. Põllumaa hõlmab 41.7% riigi territooriumist, sellest 19.5% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 2%. Rohumaad hõlmuvad 20.2% Bosnia ja Hertsegovinina territooriumist, metsad hõlmuvad 48.8% ja muud maad - 15.4%[5]. Bosnia ja Hertsegoviinas on mäestikud ja kõrgestikud.
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviinas kasvatatakse palju maisi, mille 2011. aastal oli toodetud 764 tuhat t. Ka kasvatatakse juurviljaid, mille 2011. aastal oli toodetud 460 tuhat t, kartuli kartuli oli toodetud 413 tuhat t ja nisu oli toodetud 210 tuhat t[6]. Bosnia ja Hertsegoviinal ka kasvatakse palju ploomi, mis annab riigile suurt kasumit. Taimekasvatusele sisenevad ka õunad, tomatid, sibul ja muud.
.jpg)
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviinas peetakse peamiselt kanu, mille 2011. aastal oli kasvanud 17 tuhat[7]. Veel kasvatatakse muud lindu.
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviinas toodetakse palju lehmapiima, mille 2011. aastal oli toodetud 689 tuhat t, jaq kanaliha, mille oli toodetud 64 tuhat t[8]. Ka kasvatatakse kanamunad, veiseliha ja sealiha.
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviina ekspordib palju lehmapiima (51 tuhat t 2010. aastal), nisu (43 tuhat t 2010. aastal) ja maisi (24 tuhat t 2010. aastal)[9]. Bosnia ja Hertsegoviina impordib palju oderi (13 tuhat t 2010. aastal), (sojauba 53 tuhat t 2010. aastal) ja banaaneid (37 tuhat t 2010. aastal)[10].