Kasutaja:LauruMariu/liivakast

Algne tekst: Freya (vanapõhja keeles Freyja; ka Vanadis) oli muinaspõhja mütoloogias viljakusjumalanna, Frey (Freyri) õde ja Njördri tütar. Kuna Freya oli ka armastuse, sõja, ilu ja nõiakunsti jumalanna, oli ta rahvausundis üks populaarseimaid jumalannasid.

Freya (vanapõhja keeles Freyja; vanapõhja keelest tõlgituna “Leedi”, “Naine” või “Armuke/Proua”) on muinaspõhja mütoloogia üks tähtsamaid jumalannasid. Teda seostatakse peamiselt armastuse, viljakuse ja iluga, aga ta esindas ka rikkust, ettekuulutusi, maagiat, seksuaalsuhteid, iha, sõda ja surma. (Norse…,2019) Tema poole palvetas palju naisi, kes vajasid abi sünnituse, abielu või hea viljasaagiga. (Loh-Hagan, 2019)

Kuuluvus Muinaspõhja jumalad ja jumalannad jagunesid kahte hõimu: Vanir ja Aesir. Freya kuulub sünni poolest Vanir hõimu, hiljem saab temast aga Aesir’i jumalate auliige. (Norse…, 2019) Aesir jumalad kutsusid Freyat “Gullveig’iks”, mis tähendab “näljane kulla järgi”. Aesir jumalad armusid Freyasse ja tahtsid tema maagiat. Osa Aesiri jumalaid ja jumalannasid, kes uskusid ausse, lojaalsusse ja seadustesse, vihastas Freya maagia, mis läks nende uskumustega vastuollu. Aesir süüdistas Freyat ja nad püüdsid teda tappa, põletades jumalannat kolm korda, aga Freya ei surnud vaid tõusis tuhast. See halvendas Aesir ja Vanir vahelisi suhteid ja nad läksid omavahel sõtta. Aesir võitles relvade ja jõuga ning Vanir võitles maagiaga, sõda kestis aastaid, kuni nad lõpuks väsisid. Nad sõlmisid rahu ja andsid üksteisele pantvange. Freya, tema vend Freyr ja isa Njord saadeti Aesir’i. Kaks Aesir jumalat saadeti Vanir’i, kus neid koheldi hästi. Freyat, tema kaksikvenda ja isa Aesir’is hästi ei koheldud. (Loh-Hagan, 2019)

Perekond Tema isa on Njord ja vend on Freyr, keda seostati hea ilma ja õnnega ning kes väidetavalt on Rootsi kuningate eelkäija . Freya abikaasa on Odr, keda arvatakse olema Odiniga sama isik. Tal on Freyaga tütred Hnoss ja Gersemi. (Norse…, 2019) Jumalanna vanavanem on Buri, kes on loojajumal. Freya vanemad on mere-, tuule- ja tormijumal Njord ja Emake Maa Nerthus. Vend Freyr on päiksepaiste-, hea ilma- ja hea õnne jumal. Abikaasa Odr on suvepäikese sümbol. Tütar Hnoss on iha- ja himujumalanna. Tema teine tütar Gersemi on ilu- ja valdustejumalanna. Mõlemad tütred olid ilusad nagu Freya ning võluvad nagu Odr. Kui vanemad olid ära, siis nad igatsesid neid. Abikaasa Odr polnud kuulus nagu Freya, talle meeldis olla mitteteatud ja äratundmatu, sest teda ei seganud siis keegi. Oma suvepäikese sümbolile omaselt käis ta igal pool nagu päike. Talle meeldis reisida ja olla ära pikka aega, omandades nii maailmatarkusi. Kaksikvend Freyr oli ilus ja musklis, pikkade lendlevate juustega. Ta oli haldjate isand ja tal oli maagiline kaarik, mida vedasid metssead. Igale poole kuhu Freyr kaarikuga läks, ta tõi rahu. Tal oli ka maagiline laev, mis sõitis alati hea tuulega ning seda sai kokku voltida. Freyr armus hiiglasesse Gerd, kes teda vastu ei armastanud. Ta palus oma teenril Skinriril Gerdi tema juurde tuua. Selleks andis ta teenrile võlumõõga, ilma milleta aga Freyr sureb. Freyr vahetas mõõga Gerdi vastu, olles valmis surema armastuse eest. (Loh-Hagan, 2019) Jumalannal oli palju kõrvalsuhteid ja afääre, aga kui Odr läks kaduma, nuttis Freya kullaks muutuvaid pisaraid ning läks teda otsima, muutes end selleks keebi abil pistrikuks. Odr’ist oli saanud inetu merekoletis, aga Freya jäi tema kõrvale, sest armastas oma abikaasat väga, vaatamata teistele armusuhetele. Kui Odr mõrvati, pakuti talle kohta Valhallas, kuigi ta ei surnud kangelasena lahinguväljal. Valhallasse sai ta ainult seetõttu, et Freya oli ähvardanud vihahoos raevununa kõik teised jumalad tappa. (Goddess…, 2019)

Atribuudid Kõige tihedamini kujutatakse jumalannat blondide juustega, kandmas viikingite kiivrit ja käes hoidmas mõõka. (Goddess…, 2019) Freyal olid sinised silmad ja ta oli väga ilus. Iga mees tahtis temaga abielluda ja iga naine olla tema. (Loh-Hagan, 2019) Freya sõidab muinaspõhja mütoloogilises kosmoses ringi kaarikuga, mida veavad kassid. Ta keep on tehtud pistriku sulgedest ja ta kannab kaelakeed Brisingamen. (Groeneveld, 2018) Kaks isast kassi, kes Freya kaarikut vedasid olid suured ja sinised. Freya sai kassid Thorilt, välgujumalalt. Kui Thor kalal oli, kuulis ta kuidas maagiline isane kass Bayun laulis oma kahele sinisele kassipojale. Bayun palus Thori abi ja Thor võttis kassipojad ja andis kassid Freyale. Bayun muutus seejärel linnuks ja lendas ära. (Loh-Hagan, 2019) Kui Freya kandis kaelakeed Brisingamen, ei suutnud üksi mees ta ilule vastu panna. Kaelakee tegid talle spetsiaalselt neli kääbust, vastutasuks nõudsid nad, et Freya veedab igaühega neist ühe öö. (Goddess…, 2019) Algselt soovis Freya kaelakee eest maksta kullaga, aga kääbused kullast ei hoolinud. Kaelakee nimi ise tähendab “tuleehe”. Loki muutis ennast kirbuks ja varastas kaelakee ja oli nõus kee tagasi andma siis kui Freya alustab sõda. Jumalanna tegi nii, et kaks kuningat võitleksid, kasutades maagiat äratas ta surnuid taas ellu. Sõdalased võitlesid edasi ja sõda ei lõppenud kunagi. (Loh-Hagan, 2019) Keep võimaldab tal võtta pistriku kuju, seostades teda maagiaga. Freya laenas keepi ka Lokile, et viimane saaks parandada muinaspõhja jumalatele tehtud pahandusi. Tema teiseks transpordivahendiks oli lojaalne metssiga Hildisvini, kes võis olla hoopis tema maskeerunud inimesest armuke Ottar, kelle Freya ise oli metsseaks muundanud, et paljastada tema pärinemise hiiglastest. Kuna Freya on võimeline reisima igasse üheksasse põhjamaa maailma, on teda hiljem hakatud seostama ka haldja- ja hingekuningriikidega. Freya on Valküüride, kes viisid lahingus langenuid Valhallasse, juht. Räägiti, et tema reisimine koos valküüridega öötaevas on virmaliste tekkepõhjuseks. (Goddess…, 2019) Valküürid olid naishinged, kes olid tumedad sõdalatest surmainglid. Nad lendasid üle lahinguväljade ja võtsid kaasa tugevad sõdalased ja sõjakangelased. Osad arvavad, et Valküürid olid Freya ja Odini tütred. (Loh-Hagan, 2019) Freyat sidus nõiakunstiga ka Seidr maagia kasutamine, millega ta suutis tajuda saatuse kujunemist ja seda muuta. Jumalanna pisarad muutsid maapinda või vett puudutades kuju. Maaga kokkupuutes muutusid need kullaks ja veega puutudes merevaiguks. (Viking…, 2019) Freya kandis loomanahku ja kandis kassinahast kindaid, et näha tulevikku, sõi ta loomade südameid. (Loh-Hagan, 2019) Tema pühad lilled on varsakabjad, karikakrad ja priimulad. (Goddess…, 2019)

Freya arhetüübid 1. Kujumuutja. Freya on šamaan jumalanna, kes kasutas kuningriikide vahel liikumiseks oma keepi, et muundada ennast linnuks, lisaks sellele sai ta ka teisi inimesi loomadeks muundada. 2. Armastaja. Talle meeldivad armastuslaulud ja lilled. Tal võis küll olla palju armastajaid, aga armastas oma abikaasat siiski sügavalt. 3. Sõdalane. Ta kutsus sõjas langenuid koos oma naiste ja armukestega elama temaga koos jumalanna aladele, aga ta sai kutsuda vaid pooled kõige vapramatest langenud sõdalastest. (Goddess…, 2019) Ülejäänud läksid Odiniga Vahallasse. Freya sai omale sõdurid enne Odini valida. Freya ala on Sessrumnir, kus oli piisavalt kohti surnud hingedele. Jumalanna toitis neid, hoolitses nende eest ja kasvatas nende jõudu. Freyal oli vaja nende abi, et maailma taas üles ehitada. Freya kutsus oma allmaailma ka naisi, kes surid üllalt ja tervitas neid saabumisel. (Loh-Hagan, 2019)

Viited: 1. Norse Gods And Goddesses: Freya. (i.a) Kasutatud 10.10.2019 https://norsegodsandgoddesses.net/goddesses/freya/ 2. Groeneveld, E. (2018) Ancient History Encyclopedia: Freyja. Kasutatud 10.10.2019 https://www.ancient.eu/Freyja/ 3. Viking Jewelry: Freya: Norse Goddess of Love and Beauty. (i.a) Kasutatud 10.10.2019 https://blog.vkngjewelry.com/freya/ 4. Goddess-Guide.com : Freya Norse Goddess of Love and War. (2007-2019) Kasutatud 10.10.2019 https://www.goddess-guide.com/freya.html 5. Loh-Hagan, V. (2019). Freya. Ann Arbor, Michigan: Cherry Lake Publishing Kasutatud 31.10.2019 https://ebookcentral.proquest.com/lib/nlibee-ebooks/reader.action?docID=5436364