Kasutaja:Lauri.varv

Mis on php? - PHP ehk Hypertext Preprocessor on võimas vahend veebimeistrite töö vähendamiseks ning HTML'i dünaamiliseks esitamiseks, ta teeb lihtsaks ka veebilehtede ehitamisel andmebaaside kasutamise.

PHP jooksutamiseks on vaja PHP serverit. Niisama kirjutan-koodi ja vaatan-brauseris põhimõttel asi ei tööta. Fail tuleb uploadida serverisse(nagu nt zone.ee) ja siis sealt brauseriga vaadata.

PHP abiga anname me serverile käsud, mida ja millal ta tegema peab. Server täidab need ja annab kasutajale valmis veebilehe.

PHP EELISED- 1) Objekt-orienteerituse tugi 2) Massiivide tugi 3) Palju laiendusi 4) Lai firmaväline kasutajaskond PHP PUUDUSED - 1) Suur semantiline kaugus domeenist 2) Üldiselt kulub funktsionaalsuse kirjapanekuks rohkem tähemärke 3) Teatud juhtudel aeglasem võrrel-des RSL-iga

Mis on MYSQL - MySQL on väga populaarne avatud lähtekoodiga relatsioonbaasihaldur Rootsi firmalt MySQL AB, mis kasutab struktureeritud päringukeelt (SQL).

Kuna MySQL’i lähtekood on avalik, siis võib igaüks seda GNU litsentsi tingimustele vastavalt alla laadida ja oma vajadustele kohandada.

SQL on enamlevinud päringukeel andmebaasidega suhtlemiseks, mis arendati IBM poolt varastel 70-del. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mis on SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language). 70-ndate lõpus nägi Relational Software Inc (praegune Oracle Corporation) loodus potentsiaali ning arendas oma versiooni SQL’st.

MYSQL EELISED - 1)tasuta 2)laialt kasutatud(wikipedia, google, facebook, youtube) 3)populaarne 4)Palju lisasi MYSQL PUUDUSED - 1)rangelt piiratud kõvaketta jõudluse poolt 2)Trigerid on piiratud

Klientserveri tööpõhimõte - CAN-võrkude tööpõhimõte baseerub faktil, et iga moodul on võimeline sõnumeid edastama, kui siin vaba. Kuna igal sõnumil on prioriteet, siis mitme ülekandemooduli puhul edastatakse kõige kõrgema prioriteediga sõnum enne kui madalama prioriteediga.

Analoogsel moel, kui mõnda moodulisse jõuab samaaegselt rohkem kui üks sõnum, siis käib vastuvõtmine vastavalt nende prioriteedile. 

Iga CAN-võrku kuuluv moodul võib nõuda sõnumite saatmist temale, saates selleks päringuid. Iga korrektselt vastu võetud sõnum kinnitatakse, saates vastav kinnitussõnum. Vastus saadetakse ka siis, kui sõnumi vastuvõtmine või täitmine ebaõnnestus mingi vea tõttu. CAN-võrk tunneb ära püsivigade esinemise ja sulgeb automaatselt vigase mooduli.

Sõnumi sisusse on kodeeritud spetsiaalne identifikaator – CAN-võrgu spetsiifiline, mis kannab informatsiooni edastatava sõnumi kohta (t, P, F). Kõik vastuvõtjad võtavad informatsiooni vastu ja igaüks testib identifikaatorit, et vaadata kas see sõnum on mõeldud vastuvõtjale.

Kui sõnum on vastuvõtjale sobilik, võetakse see vastu ja töödeldakse, kui mitte, jäetakse see sõnum vahele. 

Identifikaator sisaldab infot sõnumi prioriteedi kohta, mis jaotatakse vähemalt kahele tasandile: kõrge ja madal.

Informatsiooni edastamine käib üle paralleelse keerutatud juhtmepaari või telefoniliini, kui tekkivad häired ei ole kõrged.

CAN-võrk on paindlik ja võimaldab lisada uusi seadmeid juba toimivasse CAN-võrku ilma, et selles oleks vaja teha uusi riistvaralisi või tarkvaralisi lisamuudatusi.

CAN kasutab NRZ (Non Return to Zero) meetodit andmete kodeerimiseks. NRZ-kodeerimine tekitab lühikesed sõnumid minimaalse arvu üleminekutega ja ei ole väliste häirete poolt oluliselt mõjutatav.

CAN-võrkudes antakse kõrgem prioriteet nendele parameetritele (informatsioonile), mis muutuvad teistest kiiremini.

Näiteks automootori pöörded muutuvad sagedamini kui selle temperatuur.

Parameetrite prioriteedi määramiseks kasutatakse liikluse ja põrke tuvastusega pöördusmeetodit (Carrier Sense, Multiple Access with Collision Detect (CSMA/CD). Sõnumi prioriteet salvestatakse identifikaatorisse süsteemi (CAN-võrgu) kavandamise esmases faasis. Kõige kõrgem prioriteet antakse kõige madalama digiväärtusega identifikaatorile.

Kuna tänapäeval on nutitelefonide arv järjest kasvamas ning paljud teenused kolivad mobiilsetesse seadmetesse, siis on eesmärk uurida ja arendada praktiline rakendus haiglale, mis võimaldaks otsida arstide vastuvõtuaegasid, ning vajadusel teha ambulatoorseid broneeringuid. Rakenduse platvormiks saab olema Android, mille arendus toimub java programmeerimiskeelt kasutades. Töö eesmärk on luua klient-server rakendus, kus kliendipoolne rakendus saadab serverile tavalisi HTTP päringuid, misjärel server vastab JSON formaati kasutades. Kuna paljudel juhtudel on andmeside piiratud resurss, siis eeltoodud lahendus on andmemahult efektiivne võrreldes näiteks veebiteenustega. Lisaks on plaanis pakkuda võimalust näidata haigla asukohta kaardil. Serverirakenduse esialgseks majutamiseks ning prototüüpimiseks on plaanis kasutada toodet Google App Engine ,

mis võimaldab tasuta jooksutada java põhiseid veebirakendusi. Lõpptulemusena peaks valmima rakendus, 

mis on tasuta kättesaadav kõigile, intuitiivse kasutajaliidesega, turvaline ning töötab kõigis Android operatsioonisüsteemiga varustatud seadmetes,

olenemata ekraani suurusest ja eraldusvõimest.
Lisaks valmib põhjalik dokumentatsioon antud rakenduse arhitektuurist ning kasutatavatest kolmandate osapoolte teekidest. 

Näiteks on mõistlik arenduse kiirendamiseks kasutada JSON parserit - Google Gson Programmi esialgne arendus ja testimine toimub emulaatorit kasutades ning hilisemas etapis reaalsete seadmete peal.