Mine sisu juurde

Kasutaja:Lambipost/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Tänavapraod[muuda | muuda lähteteksti]

999. aastal ehitati Vana-Kreekas esimene asfalttee. See oli mugav ja sile, sobis ideaalselt bussi- ja autosõiduks. Jutud levisid kiiresti ja nii hakati ülemaailma asfaltteid ehitama. 1006. aastal tekkis Mesopotaamias asfaldi esimene pragu. Kohale kutsuti spetsialistid naaberriigist Taanist. Teadlased ei suutnud prao tekkimise põhjust tuvastada. Kohal käidi Lõuna-Ameerikast, Hiinast, Austraaliast, kuid põhjus jäi väljaselgitamata. Teema vaibus, kuni 1010. aastal tekkis Küprose asfaldisse samuti pragu. Seekord võeti asi tõsisemalt käsile ja põhjus selgus. Nimelt elas asfaldis mikroob microbe e asfalde kes pragusid tekitas. Kasutati erinevaid loitse mikroobi häitamiseks, kuid asjatult. Mikroob oli tugev ja levis valguskiirusel. Tänase päevani pole õnnestunud kellelgi mikroobi hävitada. Ainus viis asfaldi säilitamiseks, on olnud selle parndamine.

Warchalgi hüpotees[muuda | muuda lähteteksti]

Hollandi teadlane Rein Warchalg (sündinud 990.) oli 1012. aastal üks pragude põhjuste uurijatest. Tema hüpoteesi kohaselt oli pragude tekitaja Vana Jumal ise, kuna too ei pooldanud auto-ega bussisõitu. Samuti olid asfaltteed ehitatud veesoonte peale, mis ei mõjunud energeetiliselt tervislikult. Warchalgi peeti imelikuks, kuna mees ei jalutanud kunagi asfaldil. Aastaga suutis mees omale 130 järgijat tekitada. Warchalgi järgijad kutsusid ennast contra asfaldodeks. Warchalgi hüpoteesi lükkas ümber mees ise, kui avastas kui mõnus on autoga sõita.


Microbe e asfalde[muuda | muuda lähteteksti]

Microbe e asfalde on teadaolevalt esimene ja ainus mikroob maailmas kes asfaldisse pragusid tekitab. Ta on kiireima levikuga mikroob maailmas. Arvatakse, et mikroob elas maal juba 700. aastal. Seni kuni asfaltteid polnud, hoidis mikroob ennast kivide abil elus.

Asfaldi ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Idee peale asfalttee ehitada, tuli Kreeka filosoofiapropessor Alfredo Paccini, kui filosofeeris sõiduteede üle. Idee pälvis alguses halva vastuvõtu, kuid kui professor ise teed ehitama hakkas, said inimesed aru, et mõte võib olla kulda väärt.

Vana-Kreeka rikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Jutud levisid kiirelt ja ülejäänud maailm soovis ka omale asfaltteid. Ideed prooviti lausa varastada, kuid see nurjus. Keegi peale professori ei teadnud kuidas teed ehitada. Paccini polnud kitsi mees ja jagas oma ideed suurima hea meelega. Valitsejad olid äärmiselt tänulikud ja tänutäheks kinkisid Kreekale palju raha. Tänu Paccinile sai Vana-Kreekast rikkaim riik 1000ndal aastal.