Austraalia (Austraalia Ühendus) asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.Selle rannikut ümbritsevad läänest India ookean,idast Vaikne ookean ja lõunas Lõuna ookean.Austraalia piirneb Indoneesia ja Uus-Guineaga põhjas,ning Uus-Meremaaga kagus.

Riigi rahvaarv ja selle muutus. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalia rahvaarv on hinnanguliselt 2013.aasta seisuga 23 421 078 inimest,selle näitaja järgi on Austraalia 50.kohal maailmas.

Laste osatähtsus Austraalias on keskmine - 19,3 %,vanurite osatähtsus 13,2 %.Selles riigis on vavanev rahvastik.Austraalias on üks mees naise kohta.

Sündimus on madal (12,47‰,164.koht maailmas), suremus on ka madal (6,68‰,146.koht maailmas). Loomulik iive on keskmine (5,79‰).Keskmiselt sünnitakse 1,969 last naise kohta (148. koht maailmas).

Austraalia inimeste keskmine oodatav eluiga on 81,2 aaastat (6. koht maailmas), sh meeste keskmine oodatav eluiga on 78,9 aastat ja naiste oma on 83,6 aastat.

Migratsiooni saldo on 0, migratsioon on tasakaalustud.

Riigi rahvaarv aeglaselt suureneb (1,2 % aastas).

Rahvastiku paiknemine. Linnastumine[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on madal (2,8 in/km2).Suur rahvastiku tihedus on linnades ida rannikus, kus on paras ja lähistroopiline kliima.Linnades elab 92% kogu rahvastikust (2010), sellega on linnastumise tase väga kõrge.Selletõttu linnastumise tempo on aeglane – 1,2% aastas.Suurema rahvaarvuga linnad on Sydney (4,8 mln elanikke),Melbourne (4,17 mln),Brisbane (2,15 mln ),Perth (1,8 mln) ja Adelaide (1,2 mln).

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusressursid[muuda | muuda lähteteksti]

Maavarad[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalias on mitmesugused maavarad.Põhilised ressursid on mineraalressursid nagu boksiidid,tsirkoonium,uraan ja süsi.Samuti on üsna suured mangaani-,teemandi- ja kullavarud.

Põhilised kullavarud on mandri edelas.

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajandus on üks põhilistest majanduse harudest Austraalias.

Kuigi põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike – vaid 4% ja hõivatud vaid 3.6% tööealisest rahvastikust,selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: Põllumajandus - üks peamisi sektoreid Austraalia majandusele.

Austraalias põllumajanduse aretamine ei ole eriti hea,sest Kesk- ja Lääne-Austraalias on kõrbe all ning seal ei ole sobiv põllumajandusega tegeleda. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning kagu- ja edelaosas.Koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku 5%. Põllumaad moodustavad 6%,metsamaad 19% rohumaad 54% ja muu maakasutus 21%.

Austraalia põllumajandus on spetsialiseerutud lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele,köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju.Austraalia on kuulus veini ning maailma suurim villa tootja.