Kasutaja:Kristianautopesulast/liivakast

TIIGER Tiiger on kaslaste sugukonna suurim esindaja. Ning tema mustade vöötide ja valgete laikudega oranž kasukas on korrapealt äratuntav. Tema mõõtmed, karvkatte värvus ja muster varieeruvad erinevate alamliikide piires. Kuigi ühtekokku on eristatud 8 alamliiki, on 3 neist 1950-ndatatest alates hävinud ja alles jäänud 5 ohustatud. Tiigri geograafiline areaal ulatus omal ajal koguni Türgi idaosani, kuid praegusel ajal on ta taandunud Lõuna- ja Ida-Aasias asuvatesse taskutesse. Tiigri elupaik varieerub laiades piirides, alates Kagu-Aasia troopilistest metsadest kuni Siberi okasmetsadeni, kuid põhiliseks nõudeks sellele on tihe taimkate, ligipääs veele ning piisavas koguses suurekasvulisi jahiloomi. Pidades jahti enamasti öösiti, murrab tiiger peamiselt hirvi ja metssigu, mõnedes piirkondades ka kariloomi. Ta ei ütle ära ka väiksematest loomadest, ahvidest, lindudest , roomajatest ja kaladest - ja toitub küllalt meelsasti raibetest. Tiigrid võivad isegi rünnata ninasarviku ja elavandipoegi. Ühekorraga on nad võimelised ära sööma kuni 40 kg liha ning suurema saaklooma juurde võivad nad 3-6 päeva jooksul tagasi pöörduda. Tiigrid elavad enamasti üksikult, kuid pole seepärast ilmtingimata antisotsiaalsed - aeg-ajalt võib mõnda isaslooma näha koos emase ja poegadega puhkamas või toitumas. Tiigrid võivad ka rännata gruppidena. (Loomad, lk 213, David Burnie 2002)

TIIGRITE KAITSE

Salaküttimine, elupaikade hävimine ja üleküttimisest tingitud saakloomade vähesus on peamiseks ohuks kõigil tiigritele, kes on säilinud vaid hõredate populatsioonidena Venemaa idaosas, Hiinas, Sumatral ning aladel Vietnamist Indiani. Kuigi tiiger on enamikus piirkondades kaitstud, kütitakse neid illegaalselt tänaseni – peamiselt naha pärast ning Hiina rahvameditsiinis mitmete projektide raames - näiteks Nepaalis asuv Chitwani Rahvuspark - viiakse läbi tiigripopulatsioonide seiret ning püütakse kindlaks teha, millised looduskaitselised meetmed oleksid vajalikud. Tööle on rakendatud salaküttide vastased grupid (püütakse ka koolitada rahvameditsiini kasutajaid). (Loomad, lk 213, David Burnie 2002)

TIIGRI SENI SÄILINUD ALAMLIIGID

Viis allesjäänud tiigri alamliiki erinevad üksteises märkamisväärselt. Üldiselt on lõunapoolsema levikuga loomad väiksemad ja intensiivsema värvusega, kui nende suuremad ja kahvatumad põhjamaiseid sugulased. Külmas kliimas elavatel tiigritel on aga tihedam karvkate. (Loomad, lk 213, David Burnie 2002) NOORLOOMAD SIBERIST Siberi tiiger Panthera tigris altacia on suurim alamliik, värvuse poolest kõige heledam ja kõige pikema sabaga. Neid on säilinud ainult 150-200 looma. (Loomad, lk 213, David Burnie 2002) MÕNED FAKTID Nimetus: tiiger Liikide arv: 1 Sugukond: Felidae Selts: Carnivora Tüvepikkus: 180-280 cm, lisaks sabapikkus 90 cm. Täiskasvanu kaal: 120-360 kg Elupaik: Troopikametsad, taigametsad, märgalade roostikud. Tiigrile on oluline veekogu lähedus ja võimalus varjuda. Toit: suured imetajad näiteks vesipühvlid, sead, hirved jt. (Imetajad, lk 48, Karin Kinney 1997)

KAITSEVÄRVUS Tiigri punakas oranž vaheldumisi mustade triipudega paistab loomaaias kohe silma, kuid looduses aitab loomal varjuda puude ja põõsaste vahel ning kõrges rohus või roostikus. (Imetajad, lk 48, Karin Kinney 1997)

JAHIPIDAMINE

Kiskjaliste hulka kuuluvad mitmed kõige osavamad ka tõhusamal tegutsevad röövloomad. Enamus neist kasutab saakloomade leidmiseks hästi arenenud nägemis, kuulmis- ja haistmismeelt. Saaki püütakse varjatud kohast äkitselt kallale karates või varitsemise ja selle järgneva pikaajalise jälitamise või kiire sööstu abil. Paljud neist on suutelised surmama neist endist palju suuremaid saakloomi. Kui kärplased surmavad saagi koljut purustava kuklahammustusega, samas kui kaslased hammustavad kaela, vigastades nii selgroogu või kõri ja lämmatades oma ohvri. Koerlased seevastu raputavad saaki ägedalt ja murravad nii ohvri kaela. Loomad (Loomad, lk 178, David Burnie 2002)