Kasutaja:Kirillschmidt/Suguluskoefitsiendid

Allikas: Vikipeedia

Suguluskoefitsiendiks nimetatakse suurust, mis näitab kahe indiviidi sugulusastet. Geneetilises suguluses olevaks loetakse need indiviidid, kellel on üks või mitu ühist eellast.[1] Sellised indiviidid on genotüübilt sarnasemad (omavad rohkem samu alleele). Alleele, mis on ühise eellase ühe konkreetse alleeli keemilised koopiad, nimetatakse päritolult identseteks.[2] Taoliste alleelide esinemistõenäosused arvutatakse klassikaliste tõenäosusteooria seaduspärade kaudu, eeldades, et kehtivad Mendeli pärandumisseadused. Nende tõenäosuste abil on defineeritud erinevad indiviididevahelised suguluskoefitsiendid.[1]

Indiviididevahelised suguluskoefitsiendid[muuda | muuda lähteteksti]

Klassikaline suguluskoefitsient[muuda | muuda lähteteksti]

Kahe indiviidi vaheline suguluskoefitsient (ingl coefficient of consanguinity) on defineeritud kui tõenäosus, et ühe indiviidi juhuslikult valitud lookusest juhuslikult valitud alleel on päritolult identne teise indiviidi samast lookusest juhuslikult valitud alleeliga.[1] Klassikalise suguluskoefitsiendi võttis kasutusele 1948. aastal prantsuse statistik Gustave Malécot.

Suguluskoefitsienti indiviidide ja vahel tähistatakse erinevates allikates tavaliselt tähega või või .

Olgu antud indiviidid ja genotüüpidega ühes konkreetses juhuslikult valitud lookuses vastavalt ja . Suguluskoefitsient arvutatakse täistõenäosuse valemi abil:[1]

                    

Aditiivgeneetilise suguluse kordaja[muuda | muuda lähteteksti]

Aditiivgeneetilise suguluse kordaja (ingl additive genetic relationship coefficient) on defineeritud kui tõenäosus, et indiviidi juhuslikult valitud alleel on päritolult identne ükskõik kummaga indiviidi alleelidest.[1] Klassikaline suguluskoefitsient on defineeritud vaid ühe alleeli jaoks. Tegelikult on organismis igast geenist kaks koopiat ja nende summaarse mõju uurimisel kasutatakse aditiivgeneetilise suguluse kordajat, mis näitab nende indiviidide päritolult identsete alleelide proportsiooni kõigi alleelidega võrreldes ehk päritolult identsete alleelide suhtelist sagedust.

Indiviidide ja vaheline aditiivgeneetilise suguluse kordaja tähistatakse või või . Aditiivgeneetilise suguluse kordaja võrdub kahekordse klassikalise suguluskoefitsiendiga:[1]

                                                          

Inbriidingukoefitsient[muuda | muuda lähteteksti]

Indiviidi inbriidingukoefitsient tähistatakse ja on defineeritud kui tõenäosus, et indiviidi juhuslikult valitud lookuses paiknevad alleelid ja on päritolult identsed:[2]

                                                           

Eksisteerib seos inbriidingukoefitsiendi, aditiivgeneetilise suguluse kordaja ning klassikalise suguluskoefitsiendi vahel. Vanema ja järglase vaheline klassikaline suguluskoefitsient on sellisel juhul kujul ning aditiivgeneetilise suguluse saab leida valemist .[2]

Suguluskoefitsientide arvutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eksisteerib mitu meetodit suguluskoefitsentide leidmiseks.

Wrighti rajakoefitsientide meetod[muuda | muuda lähteteksti]

See meetod baseerub kõigi suguluses olevate indiviidide vaheliste teede läbikäimisel sugupuus. Esmakordselt tuletas seaduspärad, mille põhjal oli rajakoefitsientide meetod välja mõeldud, USA geneetik Sewall Wright (siit ka meetodi nimetus) 1921. aastal.

Olgu indiviididel ja on ühine mitmete põlvkondade tagune eellane . Siis kasutatakse suguluskoefitsientide arvutamiseks järgmiseid valemeid:

  • [1]
  • [1]

kus tähistab ühiste eellaste arvu; erinevate radade arvu indiviididest ja ühise -nda eellaseni ; ja tähistavad vastavalt indiviidide ja ning ja vahelist generatsioonide arvu läbi -nda raja ning on -nda ühise eellase inbriidingukoefitsient. Olgu indiviid -i ja -i järglane, siis

  • [2]

Hendersoni meetod[muuda | muuda lähteteksti]

USA farmer, geneetik ja statistik Charles Roy Henderson tuletas 1953. aastal meetodi, mis ei lähe mööda sugupuud tagasi kõige kaugemate eellasteni nagu Wrighti meetod, vaid hoopis alustab neist ja liigub ajas edasi kõige nooremate indiviidideni.

Hendersoni meetod baseerub kahel seaduspäral:

  • aditiivgeneetiline sugulus kahe indiviidi ja vahel võrdub keskmise aditiivgeneetilise sugulusega indiviidi vanemate ( ja ) ja indiviidi vahel:[1]
                                           ,
  • indiviidi Y inbriidingukoefitsient võrdub poolega tema vanemate vahelisest aditiivgeneetilisest sugulusest ning indiviidi aditiivgeneetiline sugulus iseendaga on[1]
                                           .

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Kaart, T. (2002) Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid, loengukonspekt.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Kaart, T. (2009) Populatsioonigeneetika matemaatilised alused, loengukonspekt.