Kasutaja:Kadrikrista/liivakast

Servituut

Servituut on kinnisasja koormatis, mis kohustab omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada. Samuti võib servituut kohustada mingist tegevusest hoiduma. Servituutide näol on tegemist asjaõiguslike kasutusõigustega, mille puhul õigustatud isikul on ühel või teisel viisil õigus võõrast kinnisasja kasutada ning kinnisasja omanikul lasub kohustus taluda õigustatud isiku tegevust oma kinnisasjal.

Servituudi seadmine eeldab sellekohast notariaalselt tõestatud kokkulepet ja kinnistusraamatu kannet. Servituudi seadmise lepingus lepitakse kokku servituudi ala, poolte õigused ning kohustused, tähtaeg ning tasu või ka asjaolu, et servituut seatakse tasuta.

Servituudi liigid

Servituute liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks, sõltuvalt sellest kas servituut on seatud kindla kinnisasja või isiku kasuks .

Reaalservituudi korral koormatakse maatükk teise maatüki kasuks . Maatüki koormamine reaalservituudiga toob kaasa selle, et koormatise järgseks õigustatud isikuks on valitseva kinnisasja igakordne omanik. Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad, kuid teisalt on teatud lähedus nimetatud kinnisasjade vahel reaalservituudi teostamiseks vajalik. Reaalservituut annab õiguse teostada vaid neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis koormaks teenivat kinnisasja kõige vähem.

Reaalservituudid jagunevad omakorda kaheks: talumisservituudiks ja loobumisservituudiks. Talumisservituudi puhul on teeniva kinnisasja omanik kohustatud taluma omal kinnisasjal valitseva kinnisasja igakordse omaniku tegevust . Lisaks võib talumisservituudi alla kuuluda ka muude mõjutuste talumise kohtustus, mida valitsev kinnisasja omanik tekitada võib. Sellisteks mõjutusteks võivad olla erinevate helide, aurude, lõhnade jms tekitamine. Loobumisservituudi puhul on teeniva kinnisasja omanik kohustatud ise oma tegevuses hoiduma valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks teatud käitumisest, ilma et valitseva kinnisasja omanikul oleks õigust teenivat kinnisasja reaalselt kasutada. Antud servituudi puhul üritatakse vältida olukorda, kus teeniva kinnisasja omanik võiks ehitustegevuse käigus kahjustada valitsevat kinnisasja (nt valguse ja vaatevälja piiramine).

Lisaks reaalservituudile võib rääkida ka isiklikest servituutidest. Isiklikud servituudid jagunevad kasutusvalduseks ning isiklikuks kasutusõiguseks. Kasutusvaldus koormab asja nii, et isik, kelle kasuks antud servituut seatud on, võib õigustatult asja kasutada või omandada selle vilju. Kasutusvaldust võib seada ka vallasasjale. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile .