Kasutaja:Justiniaanid/liivakast
 | See on kasutaja Justiniaanid liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Digesta seu Pandectae (eesti keeles “Digestid ehk Pandektid”) on üks osa Rooma õiguse kogust “Corpus Iuris Civilis”. Digestidesse on süstemaatiliselt kokku kogutud fragmendid tähtsamate Rooma juristide töödest.
Ladinakeelne nimetus Digesta tuleb sõnast digerere, mis tähendab süstemaatiliselt korda seadma. Kreekakeelne nimetus Pandectae tuleb kreekakeelsest samatähenduslikust sõnast (παν δέκτης).
Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rooma õigus[muuda | muuda lähteteksti]
Peamised õiguse allikad Rooma keisririigis olid juristide teosed ja keisrite korraldused. Vabariigi ajajärgul tegustesid peamiselt kolmel viisil:
- respondere, kus juristid vastasid eraisikutele õigusküsimustes;
- agere, kus juristid andsid nõu menetluseks ja
- cavere, kus juristid koostasid dokumente.
Printsipaadi ajajärk (klassikalise õigusteaduse aeg) oli Rooma õigusteaduse kõrgaeg. Kõige tähtsamad juriidilised teosed kirjutati praktika kohta. Üks olulisemaid kirjanduse liike oli kommentaarid, mida kirjutati seadustele, senati otsustele, ediktidele ja ka teiste juristide teostele.[1]
Klassikalise ja eelklassikalise õiguskirjandust on tänaseni säilinud väga väike osa, sest peale Digestale seaduse jõu andmist lasti kogu varasem juriidiline kirjandus hävitada.[2]
Digesta koostamine[muuda | muuda lähteteksti]
Digesta koostati aastatel 530-533 pKr keiser Justinianuse käsul. Justinianus nimetas selleks ametisse 17-liikmelise komisjoni, mille juhiks sai Tribonianus. Komisjon luges koostamise käigus läbi 2000 köidet ja kolm miljonit rida. Kõigist läbi vaadatud teostest jõudis Digestasse 5%. Digesta originaal koostati Bütsantsis.[3]
Sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Digesta on jaotatud viiekümneks raamatuks, mis jagunevad tiitliteks, mis omakorda jagunevad fragmentideks. Hiljem jagati fragmendid paragrahvideks.[4] Raamatutel pealkirju ei ole.[5]
Tiitlid[muuda | muuda lähteteksti]
Igas pealkirjastatud peatükis ehk tiitlis on toodud kogu käsitletavasse küsimusse puutuv materjal.
Fragmendid[muuda | muuda lähteteksti]
Iga fragment on kirjutatud ühe autori poolt. Fragmendi alguses on märgitud autori nimi, teose pealkiri ja selle osa või raamat. Kokku on Digestas 9950 fragmenti.
Viitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Digestale viitamisel kasutatakse lühendeid D. või Dig. ja numeratsiooni, kus esimene number tähistab raamatut, teine peatükki, kolmas fragmenti ja neljas paragrahvi (Näiteks Dig. 33.2.26.1).
Digesta autorid[muuda | muuda lähteteksti]
Digesta on kokku pandud erinevate autorite töödest, millest koostajad valisid välja sobivaimad fragmendid.
Kõige rohkem katkendeid on võetud Ulpianuse (ligikaudu 40% Digesta mahust) ja Pauluse (ligikaudu 16%) teostest.[6]
Digesta käsikirjad[muuda | muuda lähteteksti]
Littera Florentina[muuda | muuda lähteteksti]
Digesta originaalne käsikiri ei ole säilinud. 11. sajandil leiti kaks Digesta käsikirja, millest üks on tänaseni säilinud. Littera Florentina (ka Codex Florentinus) kirjutati Ida-Rooma riigi aladel 6. sajandil. See koosneb 907 lehest. Mingil hetkel jõudis käsikiri Pisasse, mistõttu keskajal tunti seda ka kui Littera Pisana. Firenzesse liigutati Littera Florentina sõjasaagina aastal 1406. Praegu asub käsikiri Firenzes Biblioteca Medicea Laurenzianas.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ H. Siimets-Gross, M. Ristikivi, Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 lk 43.
- ↑ H. Siimets-Gross, M. Ristikivi, "Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 lk 45.
- ↑ H. Siimets-Gross, M. Ristikivi, “Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 lk 52-55.
- ↑ E. Ilus, "Rooma eraõiguse allikad", Penikoorem, 2005, lk 48.
- ↑ H. Siimets-Gross, M. Ristikivi, “Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 lk 54.
- ↑ T. Honoré, 'Justinian's Codification', “The Oxford Classical Dictionary” lk 804.
- ↑ R. Domingo, "The Revival of Roman Law and the European Legal Tradition", Emory Legal Studies Research Paper, 2017.